Hea samariitlase akti kohaselt ei karistata uimastitest põhjustatud tervisemure tekkimisel abi kutsujat ega -vajajat uimastite tarvitamise ja väikeses koguses omamise eest. Selle eesmärk on julgustada inimesi õigeaegselt abi kutsuma karistust kartmata ja seeläbi päästa inimelusid ning suunata praegusest enam uimastite tarvitajaid abiteenustele.
Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juhi Rait Pikaro sõnul on üledooside ja narkosurmade arv viimastel aastatel tõusnud. „Kahjuks on olnud olukordi, kus karistuse hirmus ei helista üledoosi saanu või temaga koos olevad inimesed 112 ega kutsu abi. Halvemal juhul räägime surmaga lõppenud juhtumitest, aga ka olukordadest, kus abita jäädes on inimesel hiljem tõsised tervisekahjustused, mida oleks saanud vältida. Selleks, et julgustada inimesi üledoosi korral abi kutsuma, reageerib edaspidi neile väljakutsetele enamasti vaid kiirabi. Politsei läheb kohale siis, kui häirekeskuse kõnest selgub, et sündmuskoht ei ole turvaline, juhtumiga on seotud alaealised või kui on viiteid süütegudele, millele kokkulepe ei laiene. Samuti reageerib politsei juhul, kui sündmuskohal olev kiirabibrigaad palub politsei abi. Näiteks olukordades, kus on vaja tagada kiirabitöötajate turvalisus,“ kirjeldas Pikaro.
Kui politsei siiski läheb sündmuskohale, siis ei alustata väärteomenetlust juhul, kui õigusrikkumine piirdub narkootilise aine väikeses koguses omamise ja tarvitamisega, kui abi kutsuja ja abivajav inimene teevad koostööd politseiga ja loovutavad vabatahtlikult keelatud aine ning kui abi kutsuja ja abivajaja ei ole toime pannud muid õigusrikkumisi ning pole määratud käitumiskontrolli. Hea samariitlase akt ei laiene tõsisematele õigusrikkumistele, näiteks narkootikumide tootmisele, levitamisele, müügile või muudele kuritegudele.
Siseministeeriumi narkoekspert Ain Peil kinnitab, et hea samariitlase aktiga ei muudeta seadust ega ka narkopoliitikat liberaalsemaks. Muutub aga praktika uimastitega seotud juhtumitele reageerimisel ja lahendamisel. „Uimastite tarvitamine on endiselt keelatud ja seadusega karistatav. Küll aga oleme leppinud ametitega kokku, et inimelude arvelt ei karista. Loodame väga, et hea samariitlase kokkulepe julgustab inimesi enam abi kutsuma. See on üks meede liikumaks narkopoliitika 2030 eesmärgi suunas ehk vähendada uimastite tarbimisest põhjustatud surmad miinimumini,“ ütles Peil.
Tervise Arengu Instituudi narkootikumide valdkonna juht Katri Abel-Ollo sõnab, et abi uimastitest loobumiseks on juba täna olemas ning edaspidi suunatakse tarvitajaid ka varasemast enam neile teenustele. „Uimastitest tingitud üledooside surmad on otseselt välditavad. Lähtume põhimõttest, et ainult elu kaotanud inimest ei ole võimalik aidata. Riik suunab tarvitajaid rohkem abiteenustele ja inimesed saavad ka ise olemasolevate abivõimalustega tutvuda narko.ee alarubriigis „Siit saad abi“. Näiteks leiab sealt infot tugiliini, erinevate nõustamisprogrammide ja sõltuvusravi kohta,“ julgustab Katrin Abel-Ollo abi otsima.
2023. aastal suri Eestis uimastite tõttu 113 inimest, möödunud aastal esialgsetel andmetel 91 inimest.
Hea samariitlase akt on vastu võetud paljudes riikides, kuid rakendamise viis, ulatus ja kaitse tase riigiti erineb. Vabariigi Valitsus otsustas hea samariitlase akti välja töötamise 30. mail 2024.
Hea samariitlase kokkulepe tehti Politsei- ja piirivalveameti, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi ja Häirekeskuse vahel.
Täpsemat infot leiab https://www.narko.ee/.
