Üle kahe aasta kestnud majanduslanguse järel on viivises pangalaenude maht kasvanud üldiselt vähe, kõige rohkem probleeme on olnud tagatiseta tarbimislaenude tasumisega. Neid laene väljastavad järjest tihedamini väiksemad pangad ja pankadega mitteseotud krediidiandjad, kelle laenuportfell on tarbimislaenude suure osakaalu tõttu kõrgema riskitasemega. Kui makseraskustes inimesi tuleb veel juurde, võib mõne laenuandja kahjum osutuda suureks, kuid sellest tulenev oht finantsstabiilsusele jääb piiratuks.
Vaatamata üle kahe aasta kestnud majanduslangusele on majapidamiste laenumaksevõime püsinud siiski küllaltki hea. Üle 60 päeva tasumata pangalaenude osakaal on küll pisut kasvanud, kuid see on väike, 0,3% laenuportfellist. Laenukvaliteet on kõige rohkem halvenenud tagatiseta tarbimislaenude hulgas. See on kahjuks ootuspärane, sest tegemist on tavapäraselt riskantsema laenuga, mis on majandusolude halvenemise suhtes haavatavam kui teised laenud. Tarbimislaenude viivislaenude tase on ajalooliselt olnud teistest laenudest tunduvalt kõrgem. Näiteks 2010. aastal pärast suurt finantskriisi ulatus pankade üle 60 päeva tasumata tarbimislaenude osakaal kõigi tarbimislaenude puhul 10%ni ning tagatiseta laenude puhul üle 15%. Praegu on need tasemed vastavalt 2% ja 3%.
Laenukvaliteet on kõige rohkem halvenenud tagatiseta tarbimislaenude hulgas. See on kahjuks ootuspärane, sest tegemist on tavapäraselt riskantsema laenuga, mis on majandusolude halvenemise suhtes haavatavam kui teised laenud.
Tarbimislaene annavad peale pankade ka krediidiandjad. Ligi pool tagatiseta tarbimislaenudest on välja andnud kolm väiksemat panka, mis ongi enam tarbimislaenudele suunatud (Bigbank, Holm Bank, TFBank), ning pangavälised krediidiandjad. Suuremad pangad ja pankadega seotud krediidiandjad moodustavad tagatiseta tarbimislaenude turust pisut üle poole (vt joonis 1). Viimasel paaril aastal on kõige enam kasvanud aga just väikepankade ja pankadega mitteseotud krediidiandjate portfell – nende laenukasv on viimasel paaril aastal olnud 15% aastas. Tagatiseta tarbimislaenude turg kasvas Eestis möödunud aasta kolmanda kvartali lõpuks 6%, ligikaudu 1,1 miljardi euroni. Laenumahu osakaal SKPs, mis näitab eraisikute võlakoormust, on ligikaudu 3%, ja see on euroala keskmisest (5–6% SKPs) mõnevõrra madalam.
Pangaväliste krediidiandjate ja tarbimislaenude suure osakaaluga väiksemate pankade hulgas on laenukvaliteet kehvem ja ka halvenenud on see kiiremini. Nende laenuandjate tagatiseta laenude ehk suuresti kiirlaenude portfell on üldjuhul kõige riskantsem ning seetõttu ka kõrgema laenuintressimääraga. Pangaväliste krediidiandjate üle 60 päeva tasumata tarbimislaenude osakaal on laenuandjate seas suurim, ulatudes 6–7%ni. Nende puhul on ka lühemat aega tasumata laenude osakaal küllaltki suur, ligi 20%. Väikepankade laenukvaliteeti mõjutavad ka pankade otsused halbu laene bilansist välja müüa ning seetõttu kõiguvad laenukvaliteedi andmed rohkem (vt joonis 2). Suuremate pankade ja pankadega seotud krediidiandjate tasumata tarbimislaenude osakaal on püsinud alla 2%.
Kuigi Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu kohaselt jaotuvad tarbimislaene võtnud majapidamised sissetulekute järgi tunduvalt ühtlasemalt kui näiteks eluasemelaenu saajad, näitavad 2024. aastal Rait Faktumilt tellitud küsitluse tulemused, et tarbimislaenu ja liisingu taotlejaid on kõige rohkem just madalama sissetulekuga vastajate seas ja leibkondades, mille liikmete arv on suurem.
Pangaväliste krediidiandjate üle 60 päeva tasumata tarbimislaenude osakaal on laenuandjate seas suurim, ulatudes 6–7%ni.
Suuremate, üle 5000euroste tagatiseta tarbimislaenu saajate kohustuste ja sissetulekute suhtarv (mis kajastab laenumaksevõimet) on sissetulekugruppide lõikes sarnane. Suurema sissetulekuga gruppidel on see vaid paar protsendipunkti madalam kui kõige väiksema sissetulekuga laenusaajatel, mis tähendab, et suurema sissetulekuga laenajatel kipuvad pankades olema ka suuremad laenukohustused. Eesti Panga statistika näitab, et laenusaajate mediaansissetulek (1592 eurot) kasvas eelmisel aastal kiiremini kui mediaanlaenusumma (10 000 eurot), mis tähendab, et suuremaid tarbimislaene võeti eelmisel aastal pisut jõukohasemas mahus.
Kuigi laenumaksetega hätta sattunuid oli eelmisel aastal varasemast enam, moodustavad nad pangandussektori laenuportfellist väikese osa. Kui makseraskustes inimesi tuleb juurde, võib mõne laenuandja laenukahjum osutuda suureks, kuid sellest tulenev oht finantsstabiilsusele tervikuna on siiski piiratud. Prognooside kohaselt pöördub majandus vähehaaval taas kasvurajale, mistõttu ei näe me keskpangas ette, et laenukvaliteet edaspidi märkimisväärselt halveneks. Eluasemelaenu- ja autoliisingumaksete tegemisele pakuvad leevendust alanenud intressimäärad. Samas näitab statistika, et laenukohustused kipuvad sissetulekute suurenedes kasvama, mis tähendab, et laenumaksevõime säilitamisel jäävad kõige olulisemateks teguriteks töökoht ja sissetulek.
