Riigikogu õiguskomisjon saatis täiskokku esimesele lugemisele eelnõu, millega soovitakse muu hulgas tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks.
Õiguskomisjoni esimehe Andre Hanimägi sõnul on ja jääb igaühele õigus usuvabadusele ning seaduse eesmärk ei ole ühtegi usundit keelata ega jumala teenimist takistada. Samas peab seadusandja tema sõnul arvestama riigi julgeolekut ja ühiskonna turvalisust ohustavate väljakutsetega, muu hulgas sellega, et vaenulikud välisriigid või organisatsioonid ei saaks usuorganisatsioone kasutada Eesti vastu.
„Eelnõuga täpsustakse usuliste ühenduste tegevuse ja juhtimisele seatud nõudeid, et seeläbi tõkestada ka vaenulikku mõjutustegevust ja desinformatsiooni. Lihtsalt öeldes tuleb sidemed välisriikide institutsioonidega ja usujuhtidega katkestada, kui need kujutavad ohtu Eesti riigi julgeolekule, on toetanud sõjalist agressiooni või on vastuolus rahvusvahelise õigusega,“ selgitas Hanimägi.
Komisjoni aseesimehe Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul on tegu asendustegevusega. „Kehtiv seadus võimaldab jätta usulise ühenduse registrisse kandmata või kande peatada, kui usulise ühenduse tegevus kahjustab avalikku korda, tervist, kõlblust või teiste inimeste õigusi ja vabadusi. Kuna õigeusu kirik Eestis pole rikkunud seadust ega vasta ühelegi nendest kriteeriumitest, siis soovitakse seaduse muutmisega õigusvastane tegevus kunstlikult tekitada.“
Samuti on Kovalenko-Kõlvarti sõnul seletuskirjas esitatud põhiseaduspärasuse analüüs puudulik, kuna seal ei tooda välja, kas põhiseaduslikke õigusi vähem koormavaid meetmeid on üldse kaalutud.
Eelnõu kohaselt ei tohi Eestis tegutsev kirik, klooster või kogudus oma tegevuses olla juhitud ega põhikirja kaudu või majanduslikult olla seotud välisriigis asuva juhtorgani, vaimuliku keskuse, vaimuliku juhi või ühendusega, kes kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule, avalikule või põhiseaduslikule korrale. Sellist seost ei saa olla ka sõjale, terrorikuriteole, vägivallale kutsuva või sõjalist agressiooni toetava isiku või institutsiooniga.
Samuti täpsustab eelnõu, kes saab Eestis vaimulikuna teenida. Vaimulik ei saa olla inimene, keda on kuriteo eest karistatud või kes ei tohi Eestis elada või viibida. Lisaks täpsustatakse nõudeid usulise ühenduse põhikirjale. Kirikutel ja kogudustel, kellel on vaja põhikiri ja tegevuspõhimõtted seadusega kooskõlla viia, on selleks seaduse jõustumisest aega kaks kuud.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (570 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 19. veebruaril.