Eestis oli eelmise aasta lõpus veidi üle 2700 kriminaalhooldusaluse, mis on 15 protsenti vähem kui aasta varem. Samuti on täheldatud kerget tõusu kriminaalhoolduse edukalt lõpetanute osakaalus.
Möödunud aastal määrati kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ligikaudu 900 inimest, kes vabastati vanglast. Üldkasulikule tööle suunati 700 inimest ning elektroonilise järelevalve all oli 110 hooldusalust.
Peamised süüteod, mille tõttu inimesed kriminaalhoolduse alla satuvad, on joobes juhtimine ja kehaline väärkohtlemine.
“Kriminaalhoolduse suutis edukalt lõpetada 81 protsenti hooldusalustest, kuid 19 protsendi puhul tuli nende enda käitumise tõttu pöörduda kohtusse ning taotleda karistuse täideviimist vanglas,” ütles vanglateenistuse juht Rait Kuuse.
Kriminaalhooldustöö koosneb kahest põhikomponendist: järelevalvest ja taasühiskonnastamisest. Kuuse sõnul pakutakse hooldusalustele ja kinnipeetavatele mitmesuguseid sotsiaalprogramme, mis aitavad neil oma riske mõista ja leida viise, kuidas oma käitumist muuta.
“Need programmid võivad olla nii grupiviisilised kui ka individuaalsed ning aitavad hooldusalustel oma elu paremini korraldada,” selgitas Kuuse.
Uuringud näitavad, et kriminaalhooldus võib olla tõhus vahend retsidiivsuse vähendamiseks. Seetõttu arutab justiitsministeerium võimalikke muudatusi tingimisi ja ennetähtaegse vabastamise ning kriminaalhooldusele allutamise praktikas, et aidata suuremal osal kinnipeetavatest iseseisva eluni jõuda.
Tänaseks on kriminaalhoolduse andmed täielikult digiteeritud, mis annab hooldusalustele suurema vastutuse oma kohustuste täitmisel. Tartu vangla infotehnoloogia ja andmehalduse peaspetsialist Liis Toom märkis, et digitaalne süsteem võimaldab hooldusalustel tutvuda oma õiguste ja kohustustega, vaadata hoolduskava ning saada teavet, millal ja kuhu neil tuleb ilmuda.
“See suurendab koostööd ja kaasatust kogu protsessi,” lisas Toom.
Kuigi kriminaalhooldusaluste arv on vähenenud, pole vanglateenistus pääsenud eelarvekärbetest. Rait Kuuse sõnul tuli tänavu personalikuludelt vähendada üle 700 000 euro ning järgmisel aastal ootab ees 2,2 miljoni euro suurune kärbe. Ülejärgmisel aastal võib see summa kasvada 4,4 miljoni euroni.
“Järgmisel aastal vähendame ametnikele makstavaid hüvesid, sel aastal koondasime 20 kriminaalhooldaja ametikohta. Kust täiendavad kärped tulevad, on veel arutlusel,” ütles Kuuse.
