Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Enamik andmeid pärinevad ERA5 järelanalüüsi andmebaasist, mis põhineb miljarditel mõõtmisandmetel satelliitidelt, laevadelt, lennu- ja meteoroloogiajaamadest üle kogu maailma.
Pinnalähedase õhutemperatuuri olulised näitajad
Globaalne temperatuur
- 2025. aasta jaanuar oli maailmas tervikuna soojem kui kõik seni dokumenteeritud jaanuarikuud. ERA5 andmetel oli maakera pinnalähedase õhutemperatuuri kuukeskmine 13,23 °C, mis on 0,79 °C kõrgem normperioodi 1991–2020 jaanuari keskmisest.
- Kuu oli 1,75 °C soojem kui jaanuarikuu hinnanguline keskmine tööstuseelsel perioodil ja oli ühtlasi viimasest 19-kuulisest perioodist 18. kuu, mil maakera pinnalähedane temperatuur ületas tööstuseelset taset enam kui 1,5 °C.*
- Viimase 12 kuu (veebruar 2024–jaanuar 2025) globaalne keskmine temperatuur ületas 1991–2020 normi 0,73 °C võrra ja tööstuseelse perioodi 1850–1900 keskmist hinnanguliselt 1,61 °C võrra.
*Teised andmebaasid ERA5 kõrval ei pruugi kinnitada siin välja toodud 18-kuulist perioodi, mil temperatuurid ületasid tööstuseelset keskmist enam kui 1,5 °C. Seda lävendit ületasid maakera kuukeskmised suhteliselt väikese varuga ja andmekogude vahel tuleb ette erinevusi.
Euroopa ja teised regioonid
- Jaanuaris 2025 oli Euroopa keskmine temperatuur maismaa kohal 1,80 °C, mis on 2,51 °C võrra kõrgem normperioodi 1991–2020 jaanuarikuu keskmisest. Möödunud kuu oli seega dokumenteeritutest soojuselt teisel kohal pärast 2020. aasta jaanuari, mis oli normist 2,64 °C soojem.
- Euroopa temperatuurid ületasid 1991–2020 normi enim Lõuna- ja Ida-Euroopas, sealhulgas Lääne-Venemaal. Seevastu olid need keskmisest madalamad Islandil, Ühendkuningriigis ja Iirimaal, Põhja-Prantsusmaal ja Fennoskandia põhjaosas.
- Väljaspool Euroopat ületasid temperatuurid normi kõige enam Kirde- ja Loode-Kanadas, Alaskas ja Siberis. Normist kõrgemad olid temperatuurid ka Lõuna-Ameerika lõunaosas, Aafrikas ja enamikus Austraaliast ja Antarktisest.
- Temperatuurid olid keskmisest märkimisväärselt madalamad Ühendriikides ja Venemaa idapoolseimas osas, Tšuktšimaal ja Kamtšatkal. Ka Araabia poolsaarel ja Kagu-Aasia mandriosas registreeriti normist madalamaid temperatuure.
Maailmamere pinnatemperatuurid
- Maailmamere pinnatemperatuuri keskmine laiuskraadide 60°S ja 60°N vahel oli möödunud kuul 20,78 °C, mis on vastava kuu vaatlusreas kõrguselt teine näit ja jääb 0,19 kraadi võrra madalamaks 2024. aasta jaanuarikuu keskmisest.
- Mere pinnatemperatuurid olid normist madalamad Vaikse ookeani ekvatoriaalses keskosas, kuid normilähedased või keskmisest kõrgemad ekvatoriaalse Vaikse ookeani idaosas, mis viitab La Niña tingimuste kujunemise peatumisele või aeglustumisele. Pinnatemperatuur püsis ebatavaliselt kõrge paljudes teistes ookeanides ja meredes.
ECMWF-i kliimastrateegia juhi Samantha Burgessi sõnul oli 2025. aasta jaanuar järjekordne üllataja, mis jätkas kahel viimasel aastal alanud rekordite rida ja seda hoolimata troopilises Vaikses ookeanis alanud La Niñast, mis avaldab globaalsetele temperatuuridele jahutavat mõju. „Copernicus jätkab maailmamere temperatuuride ja nende toime hoolikat monitoorimist ka 2025. aastal.“
Hüdroloogilised näitajad:
- Jaanuaris valitsesid normist märjemad olud Lääne-Euroopa piirkondades, nagu ka Itaalias, Skandinaavias ja Balti riikides; tugevad sademed tõid mõnes regioonis kaasa üleujutusi.
- Vastukaaluks kujunesid keskmisest kuivemad tingimused Ühendkuningriigi põhjaosas ja Iirimaal, Ida-Hispaanias ja Musta mere põhjaosas.
- Euroopast väljaspool oli keskmisest märjem Alaskas, Kanadas, Venemaa kesk- ja idaosas, Ida-Austraalias, Kagu-Aafrikas, Brasiilia lõunaosas, kus esines piirkonniti üleujutusi ja sellega kaasnenud kahjusid.
- Normist kuivemad olud tekkisid Ühendriikide edelaosas ja Põhja-Mehhikos, Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Kesk-Aasias ja Ida-Hiinas, nagu ka ulatuslikel aladel Aafrika lõunaosas, Lõuna-Ameerika lõunaosas ja Austraalias.
Maailmamere jääkatte olulisemad näitajad:
- Põhja-Jäämere jääkatte ulatus langes jaanuaris vastava kuu kohta rekordiliselt madalale. Jäädes 6% normist madalamaks, jagas see kasinalt ulatuselt esikohta 2018. aasta jaanuarikuuga.
- Arktikas jäid merejää kontsentratsioonid kõvasti alla keskmise Kanada idapoolses sektoris, sealhulgas Hudsoni lahes ja Labradori meres, ning Barentsi mere põhjaosas.
- Lõuna-Jäämere jääkatte ulatus oli 5% keskmisest madalam ehk lähiaastatega võrreldes suhteliselt normilähedane. See on kontrastiks rekordiliselt või rekordilähedaselt madalatele näitajatele 2023. – 2024. aastal.
- Antarktikas olid mere jääkatte kontsentratsioonid normist kõrgemad Amundseni meres. Ülejäänud sektorites olid näitajad üldiselt vastuolulisemad.
Eestis oli jaanuari keskmine õhutemperatuur 0,9 °C ehk 4 kraadi normist soojem (norm -3,1 °C). Alates 1922. aastast on see soojuselt 4. kohal ja alates 1991. aastast 2. kohal. Vaid aastal 2020 oli jaanuari keskmine õhutemperatuur kõrgem (3,1 kraadi).
Eesti keskmine sajuhulk oli 87 mm, mis on 177% normist (norm 49 mm). Viies jaamas ei ole vaatlusreas varasemalt nii suurt jaanuari sajusummat olnud. Uued sademete kuu rekordid mõõdeti Jõgeval, Kihnus, Pakril, Sõrves ja Tiirikojal. Jaanuar oli sademete rohke ja alates 1922. aastast platseerub kuu sademete hulga poolest tugevale 2. kohale. Vaid 2007. aasta algus oli veel sajusem.
Loe täpsemalt Keskkonnaagentuuri blogist avaneb uues vahekaardisvõi vaata videoülevaadet avaneb uues vahekaardisolulisematest näitajatest.
