Hooldereformi eesmärk oli tagada, et hooldekodukoht oleks kättesaadav keskmise pensioni eest. Riigikontrolli värskest auditist selgub aga, et see eesmärk on muutumas üha raskemini saavutatavaks ning hooldekoduteenuse rahastamist tuleks muuta.
Poolteist aastat tagasi ellu viidud reformi tulemusena vähenes hooldekodu kohtade eest makstav omaosalus. Kui enne reformi tasusid inimesed hooldekoduteenuse kogukulust ligi 78 protsenti, siis eelmisel aastal kattis sotsiaalministeeriumi andmetel keskmiselt poole kuludest riik.
Teenuse kallinemine ja prognooside ekslikkus
Riigikontroll nendib, et hooldekodukohtade kättesaadavus keskmise pensioni eest on aina kaugenev siht. Eelmise aasta aprilli seisuga ei saanud hinnanguliselt iga kolmas inimene omaosalust katta ka koos kohaliku omavalitsuse poolt juurde makstava toetusega.
Probleemi põhjustab teenuse kiire kallinemine. Kuigi sotsiaalministeerium prognoosis hooldekoduteenuse aastast hinnatõusu kolme protsendi juures, tõstsid 75 protsenti teenusepakkujatest hindu keskmiselt 15 protsendi võrra, mõnel juhul isegi kuni 40 protsenti.
Audit toob esile, et sotsiaalministeeriumi ekslikud hinnakasvu prognoosid seavad ohtu reformi pikaajalise edukuse. “Hinnatõusu tegelik määr on oluliselt kõrgem kui eeldati, mis tekitab omavalitsustele ja riigile lisakoormust,” märgitakse auditis.
Omavalitsuste vähene kontroll hinnakasvu üle
Riigikontrolli hinnangul on omavalitsustel vähe võimalusi hinnatõusu kontrollimiseks, mis raskendab nii reformi eesmärkide täitmist kui ka avaliku raha mõistlikku kasutamist. 2023. aastal suunati omavalitsustele reformiga seotud kulude katteks 60 miljonit eurot, 2024. aastal suureneb see summa 67 miljonile eurole.
Audit hoiatab, et hooldereformi rahastamismudel käivitab justkui “kummipaelaefekti”, kus avaliku sektori rahastuse maht peab teenuse hinnatõusule automaatselt järgnema. Vastasel juhul libiseb eesmärk kättesaadavusest üha kaugemale.
Turu reguleerimise võimaluste puudumine
Riigikontrolli hinnangul on probleemiks ka see, et sotsiaalministeerium loodab turukonkurentsile teenuse hinnakasvu pidurdamisel, kuid kindlust selle toimumiseks pole. Kuna hooldekodukohti on endiselt puudu ja nõudlus ületi pakkumist, on hinnatõusule soodsad eeldused olemas.
Peakontrolör: tegemist on nokk kinni, saba lahti olukorraga
Enne reformi tasusid hooldekodukoha eest põhiliselt teenuse saajad ja nende lähedased, omavalitsus panustas vaid vajaduspõhiselt. Reformi järel katab omavalitsus hooldekodu kohamaksumuses hooldustöötajate kulud, kuid hooldekodud saavad ise otsustada, kui palju töötajatele makstakse. Omavalitsused saavad kehtestada kulude piirmäära, kuid kui see jääb ajale jalgu, võib inimene jääda vajaliku hoolduseta.
“Kui omavalitsused saavad riigilt rohkem raha, siis hooldekodud, kes soovivad oma kulusid katta, tõstavad hindu. See on klassikaline nokk kinni, saba lahti olukord,” selgitab peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen.
Kuigi hooldekodukohti on reformi järel juurde loodud, on neid endiselt puudu. Riigikontroll soovitab sotsiaalministeeriumil uurida, kuidas muuta rahastusmudelit stabiilsemaks ning vähendada teenuse hindade kiiret kasvu.
Sotsiaalministeerium: reform on täitnud esimesed eesmärgid
Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Kersti Suun-Deket kinnitab, et reform on oma esialgsed eesmärgid täitnud: inimesed kulutavad hooldekodukohtadele vähem, rohkem inimesi on saanud teenusele ligi ning hooldustöötajate arv on kasvanud.
Perekondade hoolduskoormus on samuti vähenenud. 2022. ja 2023. aasta tööjõu-uuringute andmetel on enam kui 1400 inimest saanud tööturu juurde naasta, sest nad ei pea enam lähedasi päevast-päeva hooldama.
Ka riigikontroll tunnistab, et hooldustöötajate arvu kasv on aidanud teenuse kvaliteeti parandada.
Edasised sammud ja reformi jälgimine
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo leiab, et reformi täieliku mõju hindamiseks tuleb anda aega. Ta toob esile, et paljud omavalitsused on tunnistanud reformi vajalikkust ja kasulikkust.
Sotsiaalministeerium plaanib järgnevatel kuudel hinnata, kas reform vajab kiireid muudatusi. Põhjalikum analüüs valmib pooleteise aasta pärast. Lisaks koostab sotsiaalkindlustusamet 2025. aastal juhendmaterjalid, et muuta hooldekodude hinnakujundus läbipaistvamaks.
Hooldekodude majanduslik olukord
Eestis tegutseb umbes 230 hooldekodu, kus elab ligi 10 500 inimest, kellest 92 protsenti on vanaduspensionärid. Teenuseosutajate majanduslik olukord on paranenud: suuremad hooldekodude haldajad lõpetasid 2023. aasta kasumiga 76 protsendi ulatuses ning nende puhaskasum kasvas 80 protsendil juhtudest.
Riigikontrolli andmetel kasvas nende teenuseosutajate kasum kokku ligi 4,4 miljoni euro võrra, mis näitab, et hooldusteenus on muutumas üha kulukamaks nii teenuse saajatele kui ka riigile.
