Riigikogu riigikaitsekomisjon tegi täna erakorralisel istungil avalduse, kus pidas vajalikuks astuda viivitamatult koos liitlastega jõulisi samme Läänemere veealuse taristu kaitsmiseks.
Riigikaitsekomisjoni avalduse kohaselt on tekkinud füüsiliste hübriidrünnakute muster Läänemere veealuse taristu vastu, mis kujutab endast ohtu NATO-le ja Euroopa Liidule. Komisjoni sõnul on tegemist teadliku, korduva ja tahtliku tegevusega. „Me peame viivitamatult astuma jõulisi samme koos oma liitlastega, kellele me teeme ettepaneku asuda Läänemere ööpäevaringsele valvele eriti nendes piirkondades, kus asub kriitiline veealune taristu. Me ei luba ühtegi karistamatut veealuse taristu kahjustamist,“ ütles komisjon täna tehtud avalduses.
Komisjoni sõnul tuleb sarnaselt NATO Balti õhuturbe missioonile tõhusamalt jõustada Läänemere alalised merejõud, mille üheks oluliseks ülesandeks on veealuse taristu kaitse. „Eesti otsus saata mereväe patrull-laev toimiva vooluühenduse Estlink 1 kaitseks, täienduseks Soome kiiduväärselt kiirele ja efektiivsele reageerimisele, on samm õiges suunas, kuid liitlaste jõupingutused peavad olema palju mastaapsemad,“ ütles riigikaitsekomisjon, kelle sõnul tagab see nii heidutuse kasvu kui ka kiirreageerimise võimekust. „Ükski taristuvastases terrorismis kahtlustatav merealus ei tohi enam minema pääseda enne kuriteojärgsete menetlustoimingute lõpetamist.“
Komisjon lisas, et Läänemeri on eeskätt NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikide pärusmaa. „Rahvusvaheline õigus on meie poolel ja meil on piisavalt võimeid enesekaitseks,“ ütles riigikaitsekomisjon avalduses.
Riigikaitsekomisjoni tänasel erakorralisel istungil andsid komisjoni liikmetele Venemaa hübriidrünnakutest ülevaate Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk ning Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Erkki Tori.
