Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik korraldab sel reedel, 29. novembril juba XVI sügiskonverentsi, kuhu sel aastal ootame rekordilist ligi 800 osalejat. Konverentsil käsitletakse suitsidaalsust ja sellega seotud teemasid.
Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik kui õppiv ja õpetav haigla annab konverentsiga oma panuse psühhiaatria eriala ja sellega piirnevate erialade kolleegide koolitusse. “Eriti hea meel on, et meie auditooriumiga on liitunud rohkelt koolipsühholooge ja sotsiaalvaldkonna spetsialiste,” ütles psũhhiaatriakliiniku juhataja dr Kaire Aadamsoo ja lisas: “Traditsiooniks on saanud, et igal aastal käsitleme põhjalikumalt ühte konkreetset teemat psühhiaatrias ja sel aastal on selleks teemaks suitsidaalsus. Eestis katkeb igal aastal suitsiidi läbi ligi kahesaja inimese elutee, seda on kordades rohkem, kui nõuavad autoõnnetused või tulekahjud.”
Aadamsoo sõnul polegi senistel konverentsidel suitsidaalsust eraldi käsitletud. “Enesetappude arv on Eestis viimastel aastakümnetel märgatavalt langenud, aga pikk tee on jätkuvalt käia. On hea meel, et oleme kokku saanud selle raske teema käsitluseks suurpärased lektorid, kes annavad ülevaate nii filosoofilisest, korralduslikust, kliinilisest kui juriidilisest poolest,” rääkis dr Aadamsoo.
Lisaks Regionaalhaigla ja Viljandi haigla tunnustatud psühhiaatritele ja kliinilistele psühholoogidele, kes avavad konverentsi ettekannetes suitsidaalsuse teaduslikku ja kliinilist käsitlust, on kaasas tipptasemel külalislektoreid muudest valdkondadest. “Konverentsi avaloengu teeb riigikohtunik ja religiooniantropoloog Heili Sepp, meie kuulajaskonnale ilmselt tõeline üllatusesineja, kelle ettekanne keskendub kahele alateemale: antropoloogilistele üleminekuriituste käsitlustele ning eesti kirjandusele. Esimese teema juures käsitleb ettekanne peamiselt liminaalsest ehk lävefaasi ning siis seda, kuidas loob rituaal siirdes oleva läveinimese elus tähendust ja ka lahendust. Teiseks mõtiskleb lektor enesetapu ja hinge pimeda öö perioodi kujutamise üle eesti kirjanduses ning sellest, kas ja kuidas saavad sellised narratiivid aidata sellistest elufaasidest tervelt läbi. Loeng annab kliinilistele ja juriidilistele käsitlustele lisaks inimlikku, filosoofilist perspektiivi ja seletust, laiemat vaadet konverentsi põhiteemale,” avab dr Aadamsoo avaettekande sisu.
Konverentsil astub üles ka dr Zrinka Laido – arst, epidemioloog ja teadlane, kellel on doktorikraad rahvatervise alal Viini Meditsiiniülikoolist, kus tema doktoritöö keskendus enesetappude ennetamisele ja suitsiidide epidemioloogiale. Praegu töötab dr Laido Eesti Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonnas ELi projekti ja ImpleMENTAL riigikoordinaatorina. Dr Laido juhib Eesti esimese enesetappude ennetamise tegevuskava 2025-2028 väljatöötamist ning konverentsil annab ülevaate riigi tegevusest enesetappude ennetamisel.
Juuradoktor ja vandeadvokaat, tunnustatud meditsiiniõiguse spetsialist Ants Nõmper avab enesetapu juriidilist tähendust meditsiinikeskkonnas ja ravisuhetes, käsitledes läbi erinevate kaasuste juriidilisi olukordi suitsidaalse patsiendi, ravikeskkonna ja selles toimuvate tegevuste ümber. “Olen kindel, et vaatamata valitud raskele teemale saab sellest olema kasu eelkõige meie inimeste paremaks aitamiseks nii patsientide kui ühiskonna laiemas vaates,” võtab dr Aadamsoo konverentsikava kokku.
