Terviseminister Riina Sikkuti alkoholipoliitika plaanid ja ettepanekud: analüüs ja väljakutsed
Terviseminister Riina Sikkut on esitanud mitmeid ettepanekuid, mille eesmärk on vähendada alkoholi tarbimist Eestis ja siduda alkoholiaktsiisi tõus inflatsiooniga. Praegu on lahtine, milline inflatsioonipõhine mudel strateegiasse kirjutatakse, kuid Sikkut rõhutab vajadust süsteemi selguse ja järjepidevuse järele, et vältida alkoholi odavnemist võrreldes toidukaupadega.
Peamised ettepanekud alkoholipoliitika osas
- Alkoholiaktsiisi sidumine inflatsiooniga
Sikkuti sõnul vajab Eesti süsteemi, kus alkoholiaktsiis tõuseks automaatselt vastavalt inflatsioonile. See välistaks olukorra, kus valitsuste muutumisel tehakse vastuolulisi otsuseid aktsiisi tõstmise või langetamise osas. Tema sõnul on alkoholi hind püsinud võrreldes teiste kaupadega stabiilne, mistõttu on vajalik, et aktsiis pidevalt tõuseks.„See on viis, kuidas tervist kahjustav kaup ei muutuks suhteliselt soodsamaks,“ lisas Sikkut. - Alkoholi kättesaadavuse piiramine
- Kellaajalised piirangud: Sikkut toob esile Läti ja Leedu näite, kus alkoholimüük lõpetatakse varasematel kellaaegadel. Eestis pole konkreetset otsust veel tehtud, kuid minister peab seda lihtsaks ja tõhusaks viisiks tarbimise vähendamiseks.
- Müügi piiramine lasteasutuste läheduses: Praegu ei ole Eestis seadusi, mis reguleeriksid alkoholikaupluste asukohti koolide või lasteaedade vahetus läheduses. Sikkut näeb selles olulist puudujääki, mida tuleb lahendada.
- Kaugmüügi piiramine: Sikkut rõhutab, et alaealistel on lihtne tellida alkoholi läbi nutirakenduste või pakiautomaatide. Ta peab oluliseks täiendavate kontrollimehhanismide loomist.
- Noorte alkoholitarvitamise vähendamine
Positiivse suundumusena on noorte alkoholitarvitamine vähenenud. Sikkut soovitab jätkata suunatud meetmetega, et piirata alaealiste ligipääsu alkoholile nii füüsilistes müügikohtades kui ka veebis.
Arvamused ja vastukajad alkoholistrateegiale
- Riigikogu ja erakonnad: Sotsiaalministeerium ootab arvamusi strateegiadokumendile “Alkoholi tarvitamise vähendamise arengusuunad 2025–2035”, mille eesmärk on vähendada alkoholi tarbimist umbes 20%. Erakonnad on üldiselt nõustunud, et alaealiste ligipääsu piiramine ja kaugmüügi reeglite karmistamine on vajalikud sammud.
- Majandusminister Erkki Keldo: Keldo rõhutab vajadust säilitada vaba konkurents ja olla ettevaatlik meetmetega, mis võiksid üle reguleerida turgu. Ta soovib arutada sotsiaalministeeriumi ettepanekuid põhjalikumalt, et leida tasakaal rahvatervise ja majanduse huvide vahel.
- Irja Lutsar: Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige pooldab Sikkuti algatusi, kuid rõhutab, et alkohol ei ole ainus sõltuvusaine, mida tuleks tähelepanu alla võtta. Ta kutsub üles alkoholipoliitikat vaatama laiemas sõltuvuste kontekstis.
Statistika ja probleemid
- Alkoholitarbimine ja tervisemõjud: Alkoholist põhjustatud haiguste surmajuhtumite arv oli 2023. aastal 627, mis on vähenemine võrreldes 2022. aastaga. Siiski on alkoholi tarvitamine endiselt oluline faktor kuritegevuse ja vigastuste juhtumite seas.
- Alkoholi kättesaadavus: Alkoholimüügikohtade arv on kasvanud – 2024. aasta mai seisuga on Eestis 9614 müügikohta, mis on 240 võrra rohkem kui 2023. aastal.
Sikkut rõhutab jätkusuutlikkust ja kompleksset lähenemist
Terviseminister näeb alkoholiaktsiisi ja kättesaadavuse piiramist rahvatervise edendamise tööriistadena, kuid rõhutab ka, et poliitika peab olema pikaajaline ja terviklik. Lisaks aktsiisidele ja kellaajalistele piirangutele näeb ta vajadust tegeleda alaealiste kaitse, kaugmüügi reeglite ja müügikohtade reguleerimisega.
„Meie eesmärk on vähendada alkoholi tarvitamist jätkusuutlikult ja luua süsteem, mis ei sõltu juhuslikest otsustest, vaid millel on selge suund ja siht,“ kinnitas Sikkut.
Strateegiadokumendi lõplik versioon valmib 2024. aasta aprilliks, pakkudes konkreetseid lahendusi alkoholitarbimise ja sellega seotud probleemide vähendamiseks Eestis.
Eestis kavandatakse alkoholimüügi rangemaid piiranguid: pühapäeviti lüheneb müügiaeg
Terviseminister Riina Sikkut esitas alkoholipoliitika strateegiadokumendi “Alkoholi tarvitamise vähendamise arengusuunad 2025–2035”, milles tehakse ettepanek pühapäeviti alkoholimüügi kellaaegade lühendamiseks, võttes eeskujuks Läti ja Leedu praktika. Lisaks kaalutakse alkoholiaktsiisi sidumist inflatsiooniga ning täiendavaid meetmeid, et piirata alkoholi kättesaadavust alaealistele ja vähendada alkoholi tarvitamist Eestis.
Pühapäevane alkoholimüük lüheneb
Ühe peamise muudatusena arutatakse alkoholimüügi piiranguid pühapäeviti, mille järgi võiks müük lõppeda juba varasemal kellaajal, sarnaselt Leedu ja Läti näidetele. Leedus on pühapäeviti alkoholimüük lubatud vaid kuni kella 15-ni, ning Sikkut rõhutab, et selline piirang on seal andnud häid tulemusi, vähendades terviseriske ja parandades tööealise elanikkonna tervist.
„Esmaspäeviti jõuavad inimesed rohkem tööle, infarkte ja insulte on vähem,“ tõi Sikkut välja Leedu kogemuste põhjal.
Eestis kaalutakse ka õhtuse alkoholimüügi lühendamist igapäevaselt, kuid konkreetset kellaaega pole veel otsustatud.
Aktsiisi sidumine inflatsiooniga
Teine oluline ettepanek puudutab alkoholiaktsiisi sidumist inflatsiooniga. Sikkut rõhutab, et alkoholiaktsiisi tõus peaks olema järjepidev ja automaatne, et vältida olukordi, kus üks valitsus tõstab aktsiisi ja teine langetab seda.
„Oluline on, et alkoholiaktsiis järgiks ajastut ja ei muutuks suhteliselt soodsamaks võrreldes teiste kaupadega,“ selgitas Sikkut.
Noorte kaitse ja alkoholikaupluste piirangud
Sikkut rõhutab, et erilist tähelepanu vajab alaealiste kaitse alkoholi kättesaadavuse eest. Tema sõnul on pakiautomaatide ja kaugmüügi kaudu alkoholi tellimine muutunud alaealiste jaoks liiga lihtsaks.
Lisaks näeb ta probleemina alkoholipoodide paiknemist lasteasutuste lähedal, millele Eestis praegu puudub regulatsioon.
„Meie eesmärk on, et alkoholikauplused ei paikneks koolide ja lasteaedade kõrval ning omavalitsustel oleks õigus seda reguleerida,“ sõnas Sikkut.
Tulemusi oodatakse pikaajalise strateegia kaudu
Strateegiadokumendi eesmärk on vähendada alkoholi tarbimist 10 aasta jooksul 20%, viies elaniku kohta aastase absoluutalkoholi tarbimise alla 9 liitri. Selleks plaanitakse rakendada meetmeid, mis hõlmavad:
- alkoholiaktsiisi inflatsiooniga sidumist,
- alkoholimüügi piiranguid pühapäeviti ja hilisõhtutel,
- alaealiste ligipääsu piiramist kaugmüügis ning
- müügikohtade reguleerimist lasteasutuste läheduses.
Minister rõhutab koostööd ja järjepidevust
Riina Sikkut rõhutab, et alkoholipoliitika strateegia vajab laiapõhjalist toetust ja järjepidevat elluviimist. Lõplik dokument valmib 2024. aasta aprillis ning see peaks andma selge suuna, kuidas muuta alkoholi tarvitamine Eestis vastutustundlikumaks ja vähendada sellega seotud tervise- ning sotsiaalprobleeme.
