Soome Terviseameti teatel viibis 26. juulil Tallinnast Helsingisse suundunud reisilaeva Viking Gabriella pardal leetritesse haigestunud inimene. Kuivõrd tegemist on väga nakkava haigusega, tuleb kõigil reisijatel ettevaatlik olla, eelkõige võib nakatumine ohustada immuunkaitseta inimesi.
Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juht Juta Varjas ütles, et konkreetse juhtumi asjaolud on veel täpsustamisel ja Terviseamet suhtleb täiendava info saamiseks Soome kolleegidega.
Teada on, et reisilaev väljus Tallinnast kell 14 ning sellel reisil viibinud inimestel tuleks esmalt kontrollida, kas nad on leetrite vastu vaktsineeritud või selle haiguse eelnevalt läbi põdenud. Siis saab inimene olla kindlam, et ta on leetrite eest kaitstud. Kui aga immuunkaitse puudub, tuleks lähinädalatel eriti ettevaatlik olla, sest leetrid on väga nakkav nakkushaigus, mis levib õhu kaudu. Laeva siseruumid on tavaliselt hästi ventileeritud, kuid siiski rahvarohked ning viirus võib lenduda ja õhuvooluga edasi kanduda paljudesse ruumidesse.
Praktika näitab, et üks nakatunu võib vaktsineerimata inimeste hulgas nakatada kuni 18 inimest. Kui arvestada, et inimestel oli haigega võimalik kokkupuude reedel, siis on võimalike sümptomite avaldumiseni veel aega, sest haiguse peiteaeg on 7-21 päeva (keskmiselt 10 päeva). Seega palub Terviseamet reisijatel jälgida oma tervist kuni 21 päeva ja halva enesetunde ning haigusnähtude esinemisel jääda koju ja võtta ühendust oma perearstiga. Kindlasti tuleb perearstile öelda, et viibisite antud laeval ja teil võis olla kontakt leetrihaigega.
Mis on leetrid?
Leetrid on väga nakkav viirusliku päritoluga äge nakkushaigus, mis on levinud kõikjal maailmas. Vaktsineerimata inimestel võib haigus kulgeda raskelt.
Leetrid levivad üldiselt puhangutena. Haiglaravi vajab üks haigestunu neljast ning tüsistuste teke on sagedasem alla 5-aastaste laste seas ja üle 20-aastaste täiskasvanute seas.
Leetrite haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Teisel päeval pärast haigustunnuste ilmnemist võivad tekkida põskede limaskestale eespurihammaste kohale valkjad erkpunase äärisega laigud (nn Kopliki laigud). Mõne päeva pärast ilmub lööve nahale – see algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale. Teisel päeval levib lööve kehale ja kätele ning kolmandal päeval peopesadesse ja jalataldadele. Lööve on algul roosa, hiljem intensiivselt punetav, püsib 4-5 päeva ja kaob samas järjekorras nagu tekkis. 6-10 päeval muutub lööbega nahk pruunikaks ja hakkab ketendama. Palavik püsib lööbimise lõpuni.
Haige on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Leetrid läbi põdenud inimesed omandavad eluaegse immuunsuse.
Milline on olukord Eestis leetrite vastu vaktsineerimisega?
Paljude vaktsiinide soovituslik hõlmatus haiguspuhangute ära hoidmiseks on 90-95%. 2023. aastal oli leetrite vastase vaktsineerimisega hõlmatus 2-aastaste laste seas 84,4%, mis on tunduvalt alla soovitusliku taseme.
2023. aastal registreeriti Eestis neli sissetoodud leetrite juhtumit. Kuna leetrid on väga nakkav haigus, siis mida rohkem on piisava kaitseta inimesi, seda tõenäolisemalt tekivad haiguspuhangud.
2024. aastal on esinenud üks siseriiklik leetrite juhtum, mis küll tuvastati kiirelt ning teavitati lähikontaktseid, kuid suurema või varjatud leviku puhul ei pruugi see alati nii minna.
Kõige tõhusam viis, kuidas ennast ja enda lähedasi kaitsta, on õigeaegselt vaktsineerida. Terviseamet postitab kodulehele ja sotsiaalmeediasse ka vastavaid meeldetuletusi. Samuti korraldatakse erinevaid kommunikatsioonikampaaniaid, et kindlatele teemadele rohkem tähelepanu tuua ja nende osas teadlikkust tõsta. Lisaks on tervishoiuteenuse osutajate ja Terviseameti vahel pidev suhtlus, et tuvastada võimalikud nakkushaiguste levikud ja nendele reageerida.
Rohkem infot nii laste kui ka täiskasvanute vaktsineerimise soovituste kohta on www.vaktsineeri.ee kodulehel.
