Saturday , 23 November 2024
Erakorralised uudised
83098745 136590864704593 7382531267673579511 o

Eesti Filmi Pühendunud Meister Jaak Lõhmus lahkus meie hulgas

69-aastaselt lahkus meie hulgast režissöör, stsenarist ja Eesti filmi ajaloo uurija Jaak Lõhmus (25.04.1955–29.06.2024).

  1. aprillil Tartus sündinud Lõhmus õppis aastatel 1970–1973 Tartu Kunstikoolis puidu kunstilist töötlemist ning 1981–1988 Tartu Riiklikus Ülikoolis rahvaluule ja soome-ugri keeleteaduse erialal.
  2. aastast töötas ta Tallinnfilmis režissööri abi ja assistendina ning alustas ka ajakirjanikutööd ajakirjas Teater. Muusika. Kino. filmitoimetajana.

Aastatel 1991–1999 töötas ta Eesti Televisioonis filmisaadete toimetajana (“Ffriik!”, “Ffriigi teataja”, “Griša”, “Antoša”, “Kaadris”). 1995–1998 oli ta Kultuurilehe ja Eesti Ekspressi TV-Nädala filmi- ja teletoimetaja, 1998–2000 Postimehe kultuuritoimetuse filmitoimetaja. Lõhmus on avaldanud Eesti ajakirjanduses üle 400 filmikirjutise.

  1. aastal valiti Lõhmus aasta filmiajakirjanikuks ja ta pälvis Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia filmikriitika eest. 2012. aastal premeeriti teda kultuurkapitali aastapreemiaga panuse eest projekti Eesti Film 100, mille raames sai Lõhmuse eestvõttel teoks Eesti filmiklassika DVD-sari.
  2. aastal oli Lõhmus üks Eesti Filmimuuseumi loomise initsiaatoritest. Tema algatusel restaureeriti Johannes Pääsukese film “Noored kotkad”, mis linastus pidulikult Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva sarjas. Ta võttis südameasjaks ka teiste väärtuslike Eesti filmide digitaalse taastamise.

Lõhmus andis loenguid Eesti, Euroopa ja maailma filmiajaloost Tallinna Pedagoogikaülikooli, Balti Filmi- ja Meediakooli ning Eesti Kunstiakadeemia tudengitele ja magistrantidele. Ta oli Eesti Filmiajakirjanike Ühingu liige.

Aastatel 2000–2006 töötas Jaak Lõhmus Eesti Filmi Sihtasutuse peaeksperdina.

  1. aastal pälvis Lõhmus Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Filmid:

  • 1984: “Karoliine hõbelõng” (režissööri abi)
  • 1986: “Emb-kumb” (dokumentaalfilm, stsenarist ja režissöör; UNICA festival)
  • 1988: “Lünk” (dokumentaalfilm, stsenarist ja režissöör; Tallinna vanalinn)
  • 1989: “Kolmkümmend aastat hiljem” (dokumentaalfilm, stsenarist ja režissöör)
  • 1991: “Põgenemine” (dokumentaalfilm, stsenarist; režissöör Andres Sööt)
  • 2006: “Kuidas tuli ‘Kevade'” (dokumentaalfilm, kaasstsenarist; režissöör Anne-Mari Neider)
  • 2007: “Universitas Tartuensis 375” (dokumentaalfilm, kaasstsenarist; režissöörid René Vilbre ja Märten Vaher)
  • 2008: “Meie maailma nurk. Lossi dekonstruktsioon nr 3” (dokumentaalfilm, stsenarist; režissöör Märten Vaher)
  • 2009: “Hurda kutsikad. Eesti Üliõpilaste Selts” (dokumentaalfilm, režissöör)
  • 2010: “Tantsud Linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt” (dokumentaalfilm, stsenarist ja režissöör)
  • 2011: “Kosmos68” (dokumentaalfilm, kaasstsenarist; režissöör Peeter Brambat)

Vaata ka:

millega enne esimese ratta ostu arvestada 1

Millega enne esimese ratta ostu arvestada?

Ilmselt mäletavad paljud meist oma esimest ratast. Sooje suvepäevi, kus sai ümbruskonnas ringi kimatud, vahepeal

Vilnius 1

Balti ministrid: põllumajanduse otsetoetused peavad võrdsustuma

Baltimaade põllumajandusministrite arutelul Leedus oli fookuses põllumajandustoetuste võrdsustamine. Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman arutas Leedu