Täna, 27. juunil allkirjastati välisministeeriumi juhtimisel välja töötatud Eesti ja Ukraina julgeolekukoostöö ja pikaajalise toetuse kokkulepe, mis välisminister Margus Tsahkna sõnul kinnitab Eesti pühendumist Ukraina võidule aitamisele.
„Ukraina võitleb oma riigi suveräänsuse, aga laiemalt kogu Euro-Atlandi regiooni rahu ja pikaajalise julgeoleku eest, mistõttu vajavad ukrainlased meie igakülgset tuge,“ märkis Tsahkna. „Julgeolekukokkuleppes kinnitame, et Eesti toetus püsib vankumatu ja et sõjaline abi keskendub ka järgmistel aastatel Ukraina kõige kriitilisematele vajadustele.“
Kokkuleppe allkirjastasid Eesti peaminister Kaja Kallas ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi täna Brüsselis.
Eesti välisministeeriumi ja Ukraina presidendikantselei eestvedamisel välja töötatud kokkulepe keskendub peamiselt kaitse- ja julgeolekukoostööle, kuid käsitleb ka laiemaid teemasid, nagu Ukraina integratsioon Euroopa Liitu ja NATOsse, jätkuvad sanktsioonid Venemaale, Ukrainale agressioonist põhjustatud kahjude hüvitamine, arengukoostöö Ukrainaga ning ülesehitus ja koostöö tsiviilkaitse vallas.
Vabariigi Valitsus on seadnud eesmärgiks eraldada järgmise nelja aasta vältel igal aastal Ukraina sõjaliseks abiks 0,25% SKP-st ja see eesmärk sisaldub ka julgeolekukokkuleppes.
„Selleks, et oma tegevusi võitluses Venemaa agressiooni vastu paremini planeerida, on Ukrainal hädavajalik olla kindel partnerite pikaajalises toetuses. Mida rohkem riike Ukrainaga kahepoolse kokkuleppe sõlmivad, seda jõulisema sõnumi saadame Venemaale, et Ukraina partnerite toetus on pikaajaline ja vankumatu,“ sõnas Tsahkna.
„Kahepoolsed julgeolekukokkulepped ei asenda NATO liikmesust, mis on ainus toimiv julgeolekugarantii, kuid toetavad Ukrainat NATO-ga liitumise teekonnal,“ ütles Tsahkna ja kinnitas, et Ukraina koht on NATO kaitsva vihmavarju all.
Minister Tsahkna väljendas ka heameelt, et täna jõuti ka Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise julgeolekukokkuleppe allkirjastamiseni. „Sellega kinnitab Euroopa Liit oma pikaajalist pühendumust Ukraina julgeoleku toetamisele. Eesti on olnud selle poliitika üks aktiivsemaid eestvedajaid,“ sõnas minister.
Kahepoolsete kokkulepete protsess tuleneb mullu 12. juulil allkirjastatud G7 ühisavaldusest, mille eesmärk on tagada Ukrainale kestev poliitiline, sõjaline, rahaline ja majanduslik abi ning aidata kaasa Venemaa juhtkonna vastutusele võtmisele ja agressiooniga tekitatud kahjude hüvitamisele. Ühisavalduses võtab G7 riikide kõrval omapoolsed kohustused ka Ukraina.
Nüüdseks on ühisavaldusega liitunud 32 riiki ja Euroopa Liit, Ukraina on kahepoolse leppe sõlminud ligi 20 riigiga ja paljudel riikidel on läbirääkimised käsil. Eesti liitus ühisavaldusega eelmise aasta 17. augustil koos Läti ja Leeduga. Läbirääkimisi Eesti ja Ukraina julgeolekuleppe sõlmimiseks alustati tänavu 19. märtsil välisministeeriumi juhtimisel.
Julgeolekukokkuleppega ei võta Eesti täiendavaid rahalisi kohustusi ning kokkulepe lähtub Vabariigi Valitsuse senistest otsustest Ukraina igakülgseks toetamiseks. Kokkulepe kehtib 10 aastat.
