Eesti peaminister Kaja Kallas kohtus eile Luksemburgis peaminister Luc Friedeniga. Kohtumisel arutati kahepoolse koostöö tihendamist, eesseisvaid Euroopa Ülemkogu ja NATO kohtumisi ning olukorda Ukrainas ja Lähis-Idas.
Kallase sõnul seisavad Eesti ja Luksemburg silmitsi ühiste väljakutsetega, millest tähtsaimad on seotud muutunud julgeolekuolukorraga. „Venemaa täiemahuline agressioonisõda jätkub Euroopa südames. Konflikt Lähis-Idas on toonud kaasa tohutu humanitaarkriisi ja seal on tõsine eskaleerumisoht. Ärgem unustagem ka seda, et Venemaal on piisavalt võimekust erinevatel viisidel kahju tekitada. Tihenenud koostöö Iraani ja Põhja-Koreaga või kasvav jalajälg Sahelis, mis omakorda suurendab rändesurvet, on ainult mõned näited sellest,” sõnas Kallas. Ta lisas, et tähelepanu vajab muuhulgas Venemaa hübriidtegevusele vastu seismine.
Kallas rõhutas, et vaba maailm ei tohi väsida Ukraina toetamisest tema võitluses Venemaa agressiooni vastu, sest kaalul on liiga palju. „Olen täna siin sõnumiga, et sellest, kuidas lõpeb sõda Ukrainas, sõltub kogu Atlandi-ülese kogukonna tulevik,“ sõnas Kallas. „Lisaks sõjalisele abile, peame jätkama Venemaa sõjamasina nõrgestamist ja sanktsioonide tugevdamist. Hiljutised sammud, nagu Euroopa Liidu 14. sanktsioonide paketti heakskiitmine ning ELi ja G7 otsused Venemaa külmutatud varadest saadava kasumi Ukraina heaks kasutamise osas, on olulised, kuid peame võtma kasutusse ka külmutatud varad ise. Varem või hiljem peab sõjakahju kinni maksma agressor, mitte meie maksumaksjad.“
Nii Eesti kui ka Luksemburg on andnud Ukrainale märkimisväärset sõjalist abi. Kaks riiki juhivad koos IT-koalitsiooni, mis pakub küberabi Ukraina sõjaväele. Kallas tänas Luksemburgi ka tema panuse eest NATO idatiiva tugevdamisel. Muuhulgas toetab Luksemburg Balti õhuturbemissiooni võõrustava Ämari lennubaasi renoveerimist.
Kallas ütles, et ka Euroopa riikide enda kaitse parandamiseks on vaja täiendavaid jõupingutusi ja raha. „Et toetada uusi NATO kaitseplaane ressursside ja võimetega, peavad kõik NATO liitlased suurendama kaitsekulutusi. Eesti kaitsekulutused on tänavu üle 3,2%. Ootan algaval Euroopa Ülemkogul ka põhjalikku arutelu selle üle, kuidas saaksime tõsta Euroopa kaitsevalmidust,“ lausus Eesti peaminister.
Kahepoolsest koostööst rääkides märkis Kallas, et Luksemburgis asub Eesti esimene andmesaatkond, mis aitab tagada meie digiteenuste toimepidevust. Peaministri sõnul soovib Eesti laiendada digikoostööd nii avalikus kui erasektoris.
Visiidi raames kohtus Kallas ka Luksemburgi suurhertsogi Henriga ning külastas Euroopa Kohut, kus toimus kohtumine kohtu presidendi Koen Lenaertsiga ning Eestist pärit kohtunike ja kohtuliikmetega.
