Traditsioonilised ametnike välitööd toimuvad sel aastal 26.–28. augustini Saare maakonnas. Üritusel otsitakse Muhu, Ruhnu ja Saaremaa valla ning ministeeriumite ja ametite töötajatega koostöös piirkonna väljakutsetele nutikaid ja tulemuslikke lahendusi.
Regionaalminister Piret Hartmanil on väga hea meel, et ametnike välitööd on kujunenud traditsiooniks ning et sel aastal jõutakse Saare maakonda. „Välitööde eesmärk on tihedam koostöö piirkonna eestvedajate, ministeeriumite ja ametkondade vahel, et leida lahendusi piirkonna probleemidele. See aitab poliitika kujundamisel ja otsustamisel arvestada kohapealse olukorra ja küsimustega ning samas ka viia kohalikud omavalitsused paremini kurssi ministeeriumite tegevusega,” rääkis ta. „Et tunnetada ja tajuda kohapealset olukorda, on hea tulla pealinnast ära ning tutvuda kohalike ettevõtjate ja kogukonnaga.“
„Kagu-Eesti välitööde tulemusena sündis Põlvamaa arenduskeskuse ning Valga- ja Võrumaa kolleegidega koostöös kaugtöökohtade võrgustik Kupland. Kesk-Eesti välitöödel pandi alus Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatorile,“ nimetas minister mõned varasemad algatused, mis välitööde ajal hoo sisse on saanud.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa piirkonna juhi Jaan Leivategija sõnul peetakse välitööde käigus kolme päeva jooksul kümmekond erinevat seminari ja kohtumist. „Iga ürituse valmistab ette meeskond, mis koosneb nii riigi kui ka Saare maakonna esindajatest. Seminaride ettevalmistamisel keskendutakse teemadele, mis on olulised nii konkreetset piirkonda kui ka üleriikliku tasandit silmas pidades. Kavas on muu hulgas regionaalarengut, keskkonda, energeetikat, tervist, liikuvust ning majandust käsitlevad seminarid. Kuna välitööd leiavad seekord aset saartel, on eraldi luubi all ka sinimajandus ja tuulenergeetika,“ tutvustas Leivategija välitööde programmi.
Saaremaa vallavanema Mikk Tuisu sõnul on Saaremaa vald Eesti suurima kohaliku omavalitsusena ja elanike arvult suurima vallana oluline koostööpartner ministeeriumitele ja teistele riigiasutustele.
“Ühelt poolt seab merelise omavalitsuse staatus meid keerulisemasse seisu kui omavalitsusi mandril; teisalt aga annab see meile ka lisavõimalusi, näiteks turismi näol. Saaremaa on olnud ja on ka tulevikus heas mõttes riigi välja töötatud teenuste katsepolügooniks. Näiteks juba paar aastat tagasi testiti meie saarel nõudetranspordi projekti; see on nüüdseks jõudnud küll juba uude formaati, kuid on jällegi katsetamisel just meie omavalitsuses. Mul on hea meel, et Saaremaal proovitakse järele innovaatilisi lahendusi, mis võivad olla hiljem teenäitajaks ka kõigile teistele Eestis,“ kommenteeris Tuisk.
Tuisk lisas, et Saare maakonna puhul on omapärane ka see, et seal on küll vaid kolm kohalikku omavalitsust, aga need kõik on eri suurusega ja seega seisavad nende ees ka eriilmelised väljakutsed.
Välitööde tulemusena luuakse uusi koostöövõrgustikke keskvalitsuse, omavalitsuste ja maakonna arenduskeskuste vahel, seda muu hulgas erinevate valdkondlike ettepanekute elluviimiseks. Samuti on välitööde tulemused alus riiklike, maakondlike ja kohalike omavalitsuste arengudokumentide ja tegevuskavade koordineeritumaks elluviimiseks.
Välitöödele on oodatud riigi ja kohalike omavalitsuste töötajad.
Esimesed ametnike välitööd peeti 2017. aastal Kultuuriministeeriumi eestvedamisel Ida-Virumaal, kuhu naasti 2018. aastal. 2019. aastal korraldati välitööd Rahandusministeeriumi eestvedamisel Kagu-Eestis, 2021. aastal Kesk-Eestis ning 2022. aastal Kultuuriministeeriumi eestvedamisel Ida-Virumaal. 2023. aasta välitööd peeti Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eestvedamisel Läänemaal. Ka tänavusi välitöid korraldab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
Lisaks ministeeriumile aitavad sellesuviseid välitöid korraldada Saaremaa vald, Muhu vald, SA Saaremaa Arenduskeskus, MTÜ Saarte Energiaagentuur ja Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledž.
