Riigikogu õiguskomisjon otsustas saata esimesele lugemisele eelnõu, mis reguleerib krediidilepingutega tegelevate inkassofirmade ja nendega seotud isikute tegevust ning võtab inkassofirmade tegevuse Finantsinspektsiooni kontrolli alla.
Õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets märkis, et kui laenu andmine on juba pea kümme aastat üsna tugevalt reguleeritud, siis laenu tõttu tekkinud võlgnevuste sissenõudmine või ülesostmine mitte nii väga. Eelnõu järgi peavad inkassofirmad taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba ning inspektsioon saab volituse teha krediidiinkassode üle järelevalvet.
„Oluline on, et inkassofirmad ei muudaks makseraskustes inimese olukorda ebamõistlike ja varjatud lisatasudega veelgi keerulisemaks,“ toonitas Odinets. „Inkassofirmad peavad tegutsema õiguspäraselt ning arvestama võlgnike huvide ja maksevõimelisusega. Soovime jõuda sinna, et inimesed võtaks laene vastutustundlikult ja suudaks võetud laene tasuda.“
Komisjoni aseesimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart rõhutas samuti tarbijast võlgniku õiguste kaitsmise tähtsust. „Inkassofirmade tegevus peab olema maksimaalselt läbipaistev ega tohi makseraskustes olevaid inimesi paljaks koorida erinevate varjatud tasudega. Lisakasumi teenimine inimeste juba niigi keerulise olukorra pealt ei saa olla lubatud. Kindlasti ei tohi küsida lisatasu laenu ajatamise ja maksegraafiku sõlmimise eest ning tähtis on selgelt välja tuua, milline on põhilaenu osa, millised võimalikud viivised ja millised lisandunud tasud,“ sõnas ta.
Eelnõu annab Finantsinspektsioonile lisaks järelevalve õigusele ka erinevad sanktsioneerimisvõimalused, alates ettekirjutuse tegemisest kuni väärteomenetluseni, võimalik on teha trahvi kuni kolm miljonit eurot. Odinets lisas, et abiks oleks, kui enne uue laenu või tarbimiskrediidi andmist saaks inimese laenukoormust kontrollida positiivsest krediidiregistrist. Rahandusminister kinnitas istungil, et registri loomine on töös.
Eelnõuga nähakse ette, et inkassofirma minimaalne kapitalinõue on 25 000 eurot, ja sätestatakse reeglid, kuidas krediidiinkasso peab n-ö võlglastelt laekunud vahendeid hoidma. Samuti nähakse ette usaldusväärsuse nõuded krediidiinkassode juhtidele ja omanikele. Kehtestatakse nõue, et krediidiinkassot ei saa juhtida ega selle nõukokku kuuluda isik, kes on varem tegelenud liigkasuvõtmisega, mis hetkel tähendab umbkaudu üle 51% intressiga laenu andmist.
Eelnõu reguleerimisalasse kuuluvad sellised inkassofirmad, mis tegelevad pankade või teiste krediidiandjate laenudest tulenevate võlgade sissenõudmisega või nende ülesostmisega. Eelduste kohaselt hakkab seadus kohalduma suuremale osale Eesti inkassoturust, hinnanguliselt seitsmele-kaheksale Eestis tegutsevale inkassofirmale.
Istungil osalesid ja tutvustasid eelnõu rahandusminister Mart Võrklaev, Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt ja sama osakonna nõunik Marit Maidla.
Õiguskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu (376 SE) täiskogu istungile esimesele lugemisele 9. aprillil.
