Kuigi palgad kasvavad endiselt jõudsalt, siis on pessimistlikud majandusuudised muutnud inimesed raha kulutamisel varasemast konservatiivsemaks. Majanduskasvu see mõistagi ei soosi.
Palgad kasvavad endiselt
Lõppeval nädalal avaldas Statistikaamet mitmeid olulisi numbreid Eesti majanduses toimuva kohta. Ühe tavalise palgatöötaja jaoks oli neist ehk kõige huvitavam statistika Eesti keskmise brutopalga suuruse kohta eelmise aasta viimases kvartalis. Värskete andmete kohaselt kerkis keskmine brutopalk 2023. aasta lõpus 1904 euroni, mis oli ligi 10% enam kui samal ajal 2022. aastal. Kui vaadata 2023. aastat tervikuna, siis oli palgakasv veelgi võimsam – 11,3%. Märkimisväärne tulemus, kui võtta arvesse, et samal perioodil oli Eesti majandus sügavas languses ja kahanes ka tööhõive. Mediaanpalk ehk palgasumma, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju inimesi, oli 2023. aasta neljandas kvartalis 1578 eurot.
Nagu kõiksugu keskmistega kombeks, ei pälvinud muidugi kõik töötajad taolist palgatõusu ja majandussektorite vahelised erinevused olid kohati suured. Kõige suurema palgatõusu osaliseks said 2023. aastal haridustöötajad. Tegevusala keskmine brutopalk tõusis aastaga lausa 19%, ent jäi sellele vaatamata riigi keskmisele palgatasemele pisut alla. Teistest kiiremini suurenesidki mullu avaliku sektori eelarvest rahastatud elualade palgad. Tubli palgatõusu osaliseks said ka avaliku halduse ja tervishoiusektori töötajad, mõlemal alal kasvas keskmine brutopalk umbes 13%. Erasektoris piirdus palgatõus keskmiselt 10%ga. Teistest kiirema palgakasvuga paistsid silma sektorid, mis olid raskustes koroonakriisi ajal. Nii tõusis meelelahutuse tegevusalal keskmine palk aastaga ligi 14%, majutuse ja toitlustuse alal ligi 12%. Teistega võrreldes jäi tagasihoidlikumaks palgakasv hõivatute arvult kõige suurematel tegevusaladel. Töötlevas tööstuses tõusis keskmine brutopalk mullu 9,4%, jae- ja hulgikaubanduses alal aga 8,7%.
Suure tõenäosusega jääb palgakasv sellel aastal tagasihoidlikumaks. Majanduse madal nõudlus on konkurentsi töötajate pärast vähendanud ja registreeritud töötuse määr on tänaseks tõusnud üle 8% taseme. Tööjõuvajaduse indeksite põhjal plaanivad töötajate arvu kasvatada vähesed ettevõtted ja oluliselt enam on tööandjaid, kes töötajate arvu pigem kärbiks. Samas püsib Eesti tööhõive endiselt kõrge, seda nii meie enda ajaloolise keskmise, kui teiste riikidega võrreldes. Kõigist 15-74aastastest oli eelmise aasta viimase kvartali seisuga tööhõives 69%. Seetõttu ei ole ka palgatõusud kuhugi kadunud. Nagu näitavad Maksu- ja tolliameti andmed, jätkus palgakasv ka jaanuaris, kui keskmine palk oli 2023. aasta algusega võrreldes ligi 9% kõrgem.
Pessimism suurendab säästmist
Palgakasvu ja tööhõivet vaadates, ei tohiks inimesed elu üle hetkel kurta, kuid tarbijate kindlustunne püsib endiselt äärmiselt madal. Pärast 2022. aasta sügisest absoluutset madalpunkti tarbijakindlus mõnda aega paranes, ent pöördus 2023. aasta veebruaris uuesti langusse ja on hetkel võrreldav 1993. aasta tasemega. Uudised nigela majandusolukorra kohta on muutnud inimesed väga pessimistlikuks, ent viimastel kuudel on siiski õige pisut kasvanud nende vastajate arv, kes usuvad et seis Eesti majanduses võiks tulevikus paraneda.
Pessimistlik vaade majandusele peegeldub inimeste konservatiivsemas käitumises rahaga ümber käimisel. Kui vaadata eraisikute hoiuseid pankades, siis on need alates eelmise aasta sügisest asunud kiiresti kosuma. Selle aasta jaanuaris suurenesid eraisikute hoiused detsembriga võrreldes 1,1% ehk siis kaugelt enam, kui ennustaks sissetulekute kasv. Iseenesest on konservatiivsus rahaasjades tervitatav, ent majanduskasvu kokkuhoid mõistagi ei soosi.
Kahanev müük teeb kaupmehed tusaseks
Sfäär, kus inimeste kokkuhoidlikus selgelt peegeldub, on jaekaubandus. Kui eelmise aasta lõpus tundus, et pikalt kestnud langus jaemüügis on pidurdumas, siis viimased andmed jaanuari kohta pakkusid pigem negatiivse üllatuse. Nimelt jäi jaekaubanduse müügimaht 2023. aasta jaanuari tasemele alla 7%, samas kui käive oli mullusest 4% madalam. Võttes arvesse sesoonseid tegureid ja erinevust kalendripäevade arvus, siis kahanes müük 3% ka detsembriga võrreldes. 2022. aasta märtsis saavutatud tipuga võrreldes on müügimahud langenud aga pea 15%. Kõige enam on languses pihta saanud kodumasinate, elektroonika, kuid ka ehitusmaterjalidega kaubitsevad ettevõtted, kus müügimahud on kahanenud keskmiselt 20-30%.
Kui vaadata jaekaubanduse trende pikemas vaates, ei paista olukord aga sugugi niivõrd nukker – pigem läks kaupmeestel vahepeal liiga hästi. Nimelt kasvatas II samba pensionisäästude tarbimisse suunamine, Ukraina sõjast alguse saanud kaupade varumine ja hirmud hindade edasise kasvu osas vahepeal jaekaubanduse müüginumbreid enam, kui oleks ennustanud sissetulekute kasv. Vaadates inimeste teenitud palgatulu kogusummat, siis on jaekaubanduse müük langenud vaid õige pisut alla oma „õiglase“ taseme. Mõistagi võisid osad kaupmeestest heade aegade vahepeal ära harjuda, ent tegelikkuses oligi eelnevate aastate tarbimisbuum jätkusuutmatu.
Kaupmeeste tuska viimane teadmine siiski ilmselt ei leevenda. Nii peegelduvad nende praegused mured ka ettevõtete majanduskindlustunde indeksis. Kui teistes suurtes majandussektorites nagu tööstus, ehitus ja teenindus on kindlustunde vabalangus peatunud ja märgata isegi esimese paranemismärke, siis jaekaubandusettevõtete seas on pessimism viimastel kuudel süvenenud. Ilmselt kajastub see ka nende ärilistes otsustes, mis omakorda tööhõivet ja investeeringute taset mõjutab.Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik