Kaugkütteseaduse põhjalik uuendamine ja hinnakujunduse muutused on Konkurentsiameti esitatud ettepanekud, mis hõlmavad ka püsitasu rakendamist toasooja tarbijatele.
Regulatsiooniteenistuse juhataja Külli Haab selgitas, et viimati muudeti kaugkütteseadust põhjalikult 2003. aastal, kuid alates sellest ajast on turuolukord ja küttesüsteemide kasutusmudelid oluliselt muutunud.
Uute kütteliikide kasutuselevõtt ja uuenduslikud küttesüsteemid, nagu õhk- ja maapumbad ning päikesepaneelid, on viinud olukorrani, kus kaugkütet kasutatakse mõnes piirkonnas vaid külmal perioodil.
See paneb aga tootjatele surve tagada torustike ja süsteemide korrasolek, mis omakorda mõjutab tarbijate kulusid. Seega peab Konkurentsiamet püsitasu kaalumist mõistlikuks, kuna see aitaks katta küttesüsteemi ülalpidamise kulusid.
Püsitasu võiks moodustada umbes kolmandiku küttearvest, vastavalt tööjõukuludele, hoolduskuludele ja küttematerjali ostmisele.
See annaks tarbijatele stabiilsemad küttearved ja aitaks ühtlasemalt jaotada küttesüsteemi ülalpidamise kulusid. Kuigi püsitasu ei saa muutuda kohustuslikuks kõikjal, võivad tootjad seda rakendada uue seaduse jõustumisel.
Arvestades erinevaid piirkondlikke eripärasid ja tarbijate vajadusi, on oluline teha põhjalik analüüs püsitasu mõistliku osakaalu üle küttearvest.
Diskussioon selle teema üle peab olema avatud ning otsuse tegemisel tuleb arvestada kõigi osapoolte huvidega. Püsitasu võimaldaks tarbijatel paremini planeerida oma küttekulusid ja tagaks küttesüsteemi jätkusuutliku ülalpidamise ka tulevikus.
