Pärnumaa
14. veebruaril kell 21.28 tuli teade, et Saarde vallas Tihemetsa alevikus Asuvere tee kortermaja trepikojast tuleb suitsu. Päästjad tuvastasid kohale jõudes paksu suitsu täis teise korruse korteri ning selle ühest toast leiti voodist hukkunud meesterahvas. Otsinguid jätkates leiti teinegi kannatanu, kes toimetati haiglasse. Kell 22.27 oli tulekahju likvideeritud. Päästjad ventileerisid ruumid ja kontrollisid ohutuse tagamiseks üle ka kõrvaltrepikojad. Põlengu täpne tekkepõhjus on selgitamisel. Ruumidest olid kahjuks kõik suitsuandurid maha keeratud. Suur hulk tulekahjusid juhtub kodudes ajal, kui inimesed magavad. Sügavast unest ärgates võib tulekahju märkamine olla juba lootusetult hiljaks jäänud ning aega enda päästmiseks enam ei ole. Kui kodus on olemas suitsuandur, siis annab selle vali piiksumine suitsule ja kuumusele reageerides juba varakult hoiatuse. Nii kuulevad häiret ka naabrid ning abi saab kutsuda võimalikult kiiresti. Suitsuanduri olemasolu ei ole soovitus vaid kohustus. Igas kodus peab olema vähemalt üks töökorras suitsuandur.
14. veebruaril kell 21.18 teatas ärev inimene Pärnust Pardi tänavalt häirekeskusele, et tema köögikubu säriseb ning lööb tuld välja. Tõenäoliselt oli tekkinud elektrilühis. Päästjad tegid kubu lahti, eemaldasid liigse rasva tõttu läbi põlenud lüliti ning tagasid edasise ohutuse. Elektriga seotud tulekahjusid juhtub paraku tihti, seepärast soovitavad päästjad võimalusel üle kümne aasta vanused elektriseadmed välja vahetada. Samuti tuleb seadmeid ohutuse tagamiseks aeg ajalt tolmust ja muust kergesti süttivast mustusest puhastada ning kindlasti tasub kodus käepärast hoida pulberkustutit, millega algjärgus tulekahju on lihtsam kustutada. Pulberkustutiga on ohutum kustutada ka elektriseadmeid.
Saaremaa
14. veebruaril kell 21.30 said päästjad väljakutse Mändjala külla, kus teataja sõnul lööb korstnast tuld ja sädemeid välja. Lisaks immitseb korstna vahelt suitsu ja on kuulda praksumist. Päästjad tuvastasid, et toimunud oli korstnapõleng, mis oma intensiivsusega korstnasse prao oli sisse löönud. Päästjad andsid pererahvale korralduse kutsuda kiiremas korras korstnapühkija ja pottsepp olukorda hindama ja kahju parandama. Senikaua kaminat kütta ei ole lubatud. Tahma- ja pigipõlengud, mis saavad alguse korstnast on väga ohtlikud. Korstnas tekkiv põlemine lõhub kütteseadmeid ning tekkivate pragude kaudu levib põleng kiirelt hoonesse. Sealt edasi tekivad juba korvamatud kahjud. Küttesüsteemist alguse saanud põlenguid saab iga koduomanik ennetada. Esimese asjana tuleb kutsuda kutseline korstnapühkija neid üle vaatama ja hooldama. Küttesüsteeme tuleb hooldada nii tihti, et ei tekiks tahma- või pigipõlemise ohtu, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Kui köetakse märgade küttepuudega või on värske õhu juurdevool puudulik, tekib rohkem tahma. Siis tuleb puhastustööd käsile võtta ka tihedamini.
