Eesti elanike hoiakud on muutunud

Värskest riigikantselei poolt tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlusest selgub, et kuigi sularaha kasutamine väheneb, ei näe eksperdid selle täielikku kadumist ette. Tegelikult soovitatakse kodudes hoida teatud summat sularaha. Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhi Rait Roosve sõnul võtsid eestlased eelmisel aastal sularahaautomaatidest välja nelja miljardi euro väärtuses sularaha, kuid sularaha kasutamise osakaal jaemaksetes on aja jooksul vähenenud. Praeguse seisuga on umbes 10% Eesti elanikkonnast endiselt kindlad sularaha kasutajad.

Roosve toonitab sularaha eeliseid, eriti selle universaalsust maksevahendina erinevates olukordades, rõhutades, et sularahaga maksmiseks ei ole vaja elektrit ega tehnoloogilist infrastruktuuri. Swedbanki kontorivõrgu juhi Brita Kuldkepi sõnul on sularaha kasutus järjest vähenemas, kuid see ei kao täielikult. Inimesed eelistavad üha enam maksta kaardi või digitaalsete vahenditega.

Majandusliku kindluse osas tõi küsitlus esile, et inimeste osakaal, kes tunnevad end majanduslikult kindlalt, on vähenenud võrreldes eelmise aastaga. Samuti uuriti küsitluses hoiakuid eestikeelsele õppele ülemineku, kaitseväe harjutusväljade laiendamise ning abieluvõrdsuse teemal. Vastused näitavad jätkuvat tugevat toetust eestikeelsele haridusele, jagatud arvamusi kaitseväe harjutusväljade laiendamise kohta ja ülekaalukat nõusolekut abieluvõrdsuse osas.

Kokkuvõttes peegeldab uuring muutusi Eesti elanike hoiakutes maksude, majandusliku kindluse, hariduse, riigikaitse ja abieluvõrdsuse küsimustes, andes ülevaate praegustest trendidest ja väljakutsetest ühiskonnas.