Eesti julgeoleku ja kriisikindluse tagamiseks eraldab valitsus investeeringute kava raames järgnevaks neljaks aastaks 80 miljonit eurot. Lisarahastuse saavad sisejulgeolek ja -turvalisus, elanikkonnakaitse ning küberturvalisus.
Nelja-aastase püsirahastuse eesmärk on hoida asutuste kõrget valmisolekut ja võimekust edukalt kriise lahendada ja neiks paremini valmistuda. Rahastus on mõeldud nii personalikuludeks kui ka tehnika ja muude seadmete soetamiseks.
Lisarahastus hõlmab seitsme ministeeriumi ja selle haldusala ning riigikantselei kõige olulisemaid vajadusi. Riigieelarve strateegiat koostades leppis valitsus kokku püsirahastuse eraldamises kolmele valdkonnale, milleks on elanikkonnakaitse, sisejulgeolek ja avalik kord ning küberturvalisus.
„Märkimisväärselt halvenenud julgeolekukeskkonnas tuleb rohkem investeerida Eesti julgeolekusse – nii sõjalisse kui ka mittesõjalisse, inimeste kaitsesse ning teadlikkuse tõstmisse laiemalt,“ ütles riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Erkki Tori.
„Siseturvalisus, elanikkonnakaitse ja küberuturvalisus on viimaste aastate kriiside ajal saanud ühekordseid rahasüste. Valitsus otsustas nüüd eraldada püsirahastuse kogu riigieelarve strateegia ulatuses, et kriise lahendavate asutuste kompetents säiliks ka kriisivälisel ajal ning et oldaks järgmiseks kriisiks paremini valmis,“ märkis Tori.
Elanikkonnakaitse arendamisele eraldab valitsus 30 miljonit eurot selleks, et suurendada inimeste teadlikkust ja valmisolekut kriisi ajal end ise kaitsta. Samuti selleks, et hoida ja suurendada tervishoiu ning sotsiaalkaitse valmisolekut inimeste abistamiseks kriisis.
Tervishoiu ja sotsiaalkaitse valmisoleku tagamiseks säilitatakse terviseameti ja sotsiaalkindlustusameti kriisideks valmistumise ja reageerimise võimekus. Samuti on plaanis suurendada riiklikke varusid ja jätkata koroonaviiruse ajal loodud nakkushaiguste seiramist, et tuvastada võimalikke ohtlikke viiruspuhanguid Eestis.
Sisejulgeoleku valdkond saab nelja aasta peale turvalisuse tõstmiseks ligi 40 miljonit eurot. Selle püsirahastuse abil saab politsei suurendada vabatahtlikest koosnevat kriisireservi, mille tagajärjel kasvab võimekus tegutseda piiril ja tegeleda massiohjega, samuti kasvatada abipolitseinike hulka.
Kübertuvalisuse ja digikaitse tagamiseks suunab riik neljaks aastaks kokku ca 8 miljoni eurot. Selle rahastuse abil saab riigi infosüsteemi amet muu hulgas jätkata elutähtsa teenuse pakkujate küberkerksuse tõstmist, küberünnakute tõrjumiseks vajalike tööriistade soetamist ning küberreservi võimekuse kasvatamist.
Valitsus kiitis laia riigikaitse arendamiseks püsirahastuse eraldamise heaks, täpsustades nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid. Kogu loetelu avaldatakse rahandusministeeriumi kodulehel.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo
