Eesti Panga värske majandusprognoos näitab, et Eesti majanduslangus on seniarvatust pikem ja sügavam, mõjutatuna peamiselt eksporditurgude nõrkusest ja konkurentsivõime langusest. Prognoosi kohaselt langeb Eesti majandus 2023. aastal 3,5% ja 2024. aastal 0,4%, enne kui majanduskasvu kiirenemist oodatakse alates 2025. aastast.
Langus peegeldub selgelt tööturul, kus on oodata töötuse kasvu järgmisel aastal, vaatamata sellele, et inimeste ostujõud näitab paranemise märke seoses hinnatõusu aeglustumisega.
Aasta 2023 on olnud Eesti majandusele keerulisem kui eeldati, mõjutatuna kodumaise tarbimise vähenemisest ja välisturgudel esinevatest raskustest. Tootmiskulude tõus ja sõjast tingitud tarneahelate häired on samuti andnud olulise panuse majanduse kahanemisse. Eeldatav majanduslangus 2023. aastal on 3,5%, millele järgneb 2024. aastal veel 0,4% langus. Siiski on lootust kiiremale majanduskasvule 2025. ja 2026. aastal, mis võib ulatuda ligi 3%ni.
Majanduslanguse mõju tööturule süveneb, kusjuures ettevõtted on seni vältinud töökohtade vähendamist. Kuid majanduse pikaajaline madalseis ja tööjõu alarakendus suurendavad tööpuudust, mis võib 2024. aastal tõusta kuni 9%-ni.
Palgakasv aeglustub tööturu jahtumise tõttu. Kuigi alampalga tõus toimub 2024. aastal, võib see osutuda mõnele ettevõttele koormavaks. Keskmise palga kasv on 2024. aastal prognoositavalt 6,6% ja järgnevatel aastatel 5% ringis.
Hinnakasv jätkab aeglustumist. Tarbijahindade tõus on praegu 4-5% ja 2024. aastal eeldatavalt 3,4%, kuid 2025.–2026. aastatel peaks see püsima alla 3%.
Riigieelarve koostamine muutub keeruliseks, kuna majanduse nõrkus piirab fiskaalpoliitika võimalusi. Eelarve on juba defitsiidis ja täiendav majanduse stimuleerimine suurendaks võlakoormust. Maksutulu kasvu aeglustumine suurendab survet kulude piiramisele või uute tuluallikate leidmisele.
