Friday , 22 November 2024
Erakorralised uudised

Viimsis moodustati kaks uut maastikukaitseala

12. detsembril võttis Viimsi vallavolikogu vastu otsuse Kelvingi ja Viimsi keskosa maastikukaitseala moodustamiseks. Uute kaitsealade lisandumisel on Viimsi kaitsealade osakaalult kogu pindalast kolmandal kohal Eestis. Lisaks sellele on vald kehtestanud kuni uue üldplaneeringu valmimiseni ajutise ehitus- ja planeerimiskeelu.

2022. aasta oktoobris algatas Viimsi vallavolikogu kahe looduskaitseala loomise. Aasta jooksul on tehtud tööd maastikukaitsealade moodustamiseks vajaliku dokumentatsiooni ettevalmistamisega ja kaitsealade loomises kaasa rääkida ka Viimsi kogukond. 12. detsembri 2023 istungil kinnitas Viimsi vallavolikogu maastikukaitsealade moodustamise ja kehtestas nende kaitse-eeskirjad.

Üks kaitstav ala asub Lubja külas Krillimäe maastikukaitseala ja Leppneeme-Tammneeme maastikukaitseala vahelisel alal (Viimsi keskosa maastikukaitseala) ning teine Kelvingi ja Leppneeme küla vahelisel alal (Kelvingi maastikukaitseala).

Kelvingi maastikukaitseala suuruseks on 22,48 hektarit ja Viimsi keskosa maastikukaitseala suuruseks 224,2 hektarit. Mõlemad alad on metsamaad, mille vanus kohati on kuni 200 aastat. Need alad on koduks mitmekesisele elustikule ja seal on aja jooksul kujunenud mitmed erinevad kasvukohatüübid. Kaitsealadel võib kohata nii kaitsealuseid kahepaikseid kui nahkhiiri, aga ka palju erinevaid liike, mis pole kaitse all, kuid pakuvad meile kohtumisel ikka rõõmu, näiteks halljänes. Mõlemad piirkonnad on kohalike seas kõrgelt hinnatud rekreatsioonialadena ja metsasaaduste korjamise kohtadena.

„Kahe uue maastikukaitseala loomisega on enamik Viimsi valla territooriumist kaitse alla võetud. Viimsi valla territooriumil on nüüd kaheksa kohaliku tasandi maastikukaitseala ja kaks riiklikku kaitseala. See tagab, et Viimsi on jätkuvalt hea ja loodusega kooskõlas elukoht kõigile siinsetele elanikele. Nende maastikukaitsealade loomise eesmärk on säilitada Viimsi looduslikku mitmekesisust ja kaitsta juba olemasolevat elurikkust,“ ütles vallavanem Illar Lemetti.

Vallavanema sõnul on tulevikus plaanis nende alade atraktiivsust tõsta inimeste jaoks. Selleks on aladele plaani rajades õppe- ja loodusradasid.

Abivallavanem Alar Miku sõnul on mõlema kaitseala üks põhifunktsioon sealse liigirikkuse ja looduskeskkonna säilitamine. See tähendab, et nendele aladele ei ole lubatud ehitustegevust, mis ei ole vajalik kaitseala kaitsega seotud tegevusteks. Siiski säilib võimalus sinna näiteks puhke- või õppe-eesmärgil rajatisi püstitada.

„Need kaitsealad saavad rääkima külastajatele meie piirkonna põnevast loodus- ja kultuuriloost. Viimsi keskosa kaitse alla võtmise suurim otstarbekus seisneb selles, et see loodusmaastik on oluline osa Viimsi valla terviklikust rohevõrgustikust, jäädes kogu valla rohevõrgustiku südamesse.  Eraldi väärtus ongi sellel, et uued maastikukaitsealad liidavad ühtseks tervikuks kokku kohalikud kaitsealad. Viimsilased peavad väga lugu loodusest ja usun, et see samm on kogukonnale väga hea uudis,“ ütles abivallavanem Alar Mik.

Abivallavanema sõnul on Viimsi valla maismaast on tänaseks kaitse alla võetud 54%. Kogu pindalast kaitstavate alade hulka arvestades on Viimsi kohalikest omavalitsustest Eestis nüüd kolmas Kihnu ja Ruhnu järel. Juba tehakse ka eeltööd täiendavate maastikukaitsealade osas, et seeläbi liita valla rohevõrgustik erinevat tüüpi maastike (sh avamaastikud) ja loomade toitumiskohtadega ning naaberomavalitsuste kaitsealadega.

„Arvestades kogu maailmas ja Eestis jätkuvat elurikkuse kahanemise trendi, on kohalike looduskaitsealade suurendamine kriitilise tähtsusega. Vähem tähtis ei ole metsaalade positiivne mõju inimeste looduses liikumise harjumustele ja vaimsele tervisele. Praktilise poole pealt aitab metsade rohkus hoida puhtana siinset õhku, talletada vett ja vältida tormikahjusid, sest metsadeta oleks siinsed alad tuultele palju rohkem avatud,“ sõnas abivallavanem Alar Mik.

Lisaks maastikukaitsealade loomisele on Viimsi vald viimastel aastatel oluliselt piiranud ehitus- ja arendustegevust. 12. detsembril kinnitas vallavolikogu ka kuni 2025. aasta sügiseni ajutise ehitu- ja planeerimiskeelu. Selle perioodi jooksul saab valmis Viimsi üldplaneering, millega loodetakse välja töötada kogukonna huve arvestav avaliku ruumi nägemus. Seda toetab ka käesoleval aastal vastu võetud Viimsi valla pikaajaline arengukava, mis seab valla arengusihid 2045. aastani. Viimase paarikümne aastaga on Viimsi olnud üks suurima sisserändega kohalikke omavalitsusi ja nende aastate jooksul on kohalik elanikkond suurenenud rohkem kui kaks korda.

Vaata ka:

Paeva sonum

Päeva sõnum: Reede 22 november 2024

Täna on päev, mil sind kutsutakse kuulama oma südame vaikset häält ja märkama neid peeneid

ingel

Ingli sõnum: Reede 22 november 2024

Täna kutsub universum sind keskenduma oma sisemisele rahule ja tasakaalule. Sa oled jõudnud teelahkmele, kus