Lõuna ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse 29-aastast Kristjanit arvutikelmustes ja arvutikuritegude ettevalmistamises.
Süüdistuse kohaselt hankis mees endale erinevate Austraalias tegutsevate pankade klientide nimed ja kontaktandmed. Nende abil soovis ta süüdistuse järgi hankida internetipanka sisselogimiseks vajalikke kasutajasõnu, paroole ja muud vajalikku, et hiljem neist andmetest kasu teenida. Selleks, et jõuda võimalikult paljude inimesteni, kasutas süüdistatav veebikeskkonda, mille vahendusel oli võimalik saata korraga paljudele inimestele sõnumeid. Süüdistuse kohaselt saatis ta 2020. aasta septembrist kuni tänavu juunini välja ligi 2 miljonit õngitsussõnumit, mille sisu oli kliente hoiatav või informeeriv ja kutsus üles viivitamatult enda pangakontole sisse logima.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri Mari Kartau sõnul oli sõnumites tavaliselt link, mis viis Austraalias tegutsevate pankade veebilehekülgedega väga sarnastele võltsitud veebilehtedele. „Kui sõnumi saaja sisestas sinna oma panga sisselogimisandmed, saadeti need hoopis süüdistatava kontrolli all olnud serverisse. Esitatud süüdistuse kohaselt sai süüdistatav nii enda kätte kliendiandmeid, mille kuritarvitamisest ja müügist teenis ta kriminaaltulu, millest omakorda elatus. Kriminaaltulu konfiskeerimise tagamiseks arestiti süüdistatavalt 46 000 euro väärtuses vara,“ ütles Kartau.
Lisaks süüdistatakse meest selles, et ta kasutas ära teiste inimeste krediitkaardiandmeid, millega registreeris endale näiteks Bolt Food rakenduse kasutajakontod. Süüdistuse kohaselt tellis ta endale aastate jooksul sealt ca 9000 euro väärtuses toitu, tasudes selle eest teiste inimeste krediitkaartidega. Peale selle tellis ta süüdistuse järgi võõraste krediitkaartidega erinevatest keskkondadest ka muud kaupa. Lisaks süüdistatakse teda ja 43-aastast Kristelit narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslikus käitlemises. Kristelile on esitatud süüdistus ka arvutikuriteo ettevalmistamisele kaasaaitamises.
„Võrdlemisi sarnase mustriga kelmuseid pannakse Eesti inimeste suhtes toime iga päev. Varem või hiljem võib Eesti või mõne teise riigi uurimine viia kahtlustatavani, kes selliste õngitsusjuhtumitega seotud on. Praegusel juhul jõuti Eestis tegutsenud inimesteni, kelle motiiv oli süüdistuse järgi rikastuda läbi Austraalia pankade klientide andmete ärakasutamise. Ei ole välistatud, et mõni teine riik jõuab nii-öelda Eesti suunal tegutsevate kahtlustatavate tuvastamise ja kinnipidamiseni. Seetõttu on oluline alati sellistest juhtumitest politseile teada anda. Selliste menetluste puhul ei ole üldjuhul paraku võimalik tuvastada täpset kannatanute arvu ega tekitatud kahju suurust, kuid ülioluline on sellise tegevuse lõpetamine“ ütles prokurör Mari Kartau.
Lõuna prefektuuri küber- ja majanduskuritegude grupijuhi Jaanus Juhansoni sõnul ei ole märgata hoo raugemist erinevatel petuskeemidel, mille kaudu inimestelt raha välja petetakse. „Soovitame inimestel suhtuda ettevaatlikult sõnumitesse või e-kirjadesse ning tuletame meelde, et kindlasti ei tohi kohe vajutada linkidele, mis teile saadetakse. Kui olete saanud ootamatu sõnumi, siis kõigepealt tuleb kontrollida ettevõtte klienditoe kaudu, kas nad on selliseid sõnumeid saatnud. Samuti tasub meeles pidada, et kodupanka tuleb siseneda ainult äpi või veebi kaudu. Näeme, et kelmuse ohvriks langevad igas vanuses inimesed, mistõttu on oluline jagada enda lähedastega infot, milliseid andmeid võib kuskile sisestada ja milliseid linke avada,“ rääkis Juhanson.
Kriminaalasjas süüdistatavad peeti kinni tänavu suvel, alates sellest ajast viibib Kristjan vahi all. Korduvas arvutikelmuses süüditunnistamisel võib kohus karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega. Kriminaalasja sisuline arutamine algab Tartu Maakohtus 22.aprillil. Loe teisi uudiseid SIIT
