Naiste alkoholitarvitamine on suurenenud, noored joovad alkoholi vähem
Selleks, et saada paremini aru uimastitarvitamise levimusest elanike seas, uurime rahvastikupõhiste küsitlusuuringutega noorte ja täiskasvanute käitumist. TAI elluviidud 2022. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu põhjal on Eestis 20% 16−64-aastastest inimestest alkoholi liigtarvitajad, kusjuures 16% inimestest tarvitab alkoholi tervist ohustaval tasemel[1]. Viimase kümne aasta jooksul ei ole liigtarvitajate osatähtsuses suuri muutusi olnud, kuid sugude lõikes näeb meeste tarvitamise vähenemist ja naiste puhul pigem kerget suurenemist. Näiteks on aastatega naiste seas hüppeliselt suurenenud mõne korra nädalas või sagedamini veini tarvitavate naiste osatähtsus (4% juurest 11%-ni).
Positiivse uudisena saab aga välja tuua noorte alkoholitarvitamise, mille puhul on näha langustendentsi. Tuginedes TAI elluviidud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringutele, on viimase kümne aasta jooksul 11–15-aastaseste noorte seas vähenenud nii elu jooksul alkoholi tarvitamise näitaja (50% vs 34%) kui ka kaks või enam korda purjus olemise näitaja (26% vs 9%).
Arutelu selle üle, miks Eesti naiste alkoholitarbimine on kasvutrendis, peab hõlmama mitmeid sotsiaalseid, kultuurilisi ja psühholoogilisi tegureid. Siin on mõned võimalikud põhjused ja kontekstid:
- Sotsiaalsed Normid ja Muutused: Eesti ühiskonnas, nagu paljudes teisteski, on toimunud muutused suhtumises naiste alkoholitarbimisse. Traditsiooniliselt maskuliinseks peetud tegevused, nagu alkoholi joomine, on muutunud sooliselt neutraalsemaks. See võib viia naiste suurema valmisolekuni tarbida alkoholi sotsiaalsetes olukordades.
- Stress ja Psühholoogilised Tegurid: Kaasaegne elutempo ja stress võivad mõjutada inimeste, sealhulgas naiste, alkoholitarbimist. Alkohol võib tunduda ajutise leevendusena stressist, ärevusest või depressioonist.
- Majanduslikud Tegurid: Majanduslikud muutused ja suurenev finantsiline sõltumatus võivad anda naistele rohkem võimalusi alkoholi ostmiseks ja tarbimiseks. Samuti võib majanduslik surve ja tööalane stress soodustada alkoholi tarbimist.
- Muutused Alkoholipoliitikas ja Turunduses: Alkoholitootjate turundusstrateegiad võivad sihtida naisi, propageerides alkoholi kui vahendit lõõgastumiseks või sotsiaalseks suhtlemiseks. Lisaks võivad alkoholipoliitika muutused mõjutada alkoholi kättesaadavust ja tarbimist.
- Terviseteadlikkus ja Riskiteadlikkus: Mõned naised ei pruugi olla täielikult teadlikud alkoholi tarbimisega kaasnevatest terviseriskidest või alahindavad neid riske.
- Kultuurilised Muutused ja Sooline Võrdõiguslikkus: Ühiskondlikud arusaamad soolisest võrdõiguslikkusest võivad samuti mängida rolli. Kui naised tunnevad suuremat vabadust ja võrdõiguslikkust, võivad nad otsustada osaleda tegevustes, mis varem olid peamiselt meestele omased, sealhulgas alkoholi tarbimine.
- Sotsiaalne Isolatsioon ja Üksindus: Eriti pandeemiaaegne sotsiaalne isolatsioon võib olla suurendanud alkoholi tarbimist kui viisi toimetulekuks üksinduse ja isolatsiooni tundega.
- Elustiili Muutused: Elustiili muutused, nagu karjääri muutused, pereelu dünaamika või isiklikud suhted, võivad samuti mõjutada alkoholi tarbimist.
Oluline on rõhutada, et see arutelu ei ole ammendav ja iga naise alkoholitarbimise põhjused võivad olla individuaalsed ja keerukad. Samuti on oluline meeles pidada, et alkoholitarbimine ei ole ainult negatiivne nähtus, vaid sellel võivad olla ka sotsiaalsed ja kultuurilised aspektid.