Riigikogu võttis kolmapäeval kell 14 alanud ja neljapäeva hommikuni kestnud istungil vastu neli seadust, mille vastuvõtmine oli seotud valitsuse usaldusküsimusega; veel kolme usaldusküsimusega seotud eelnõu arutelu lükkub tööaja lõppemise tõttu neljapäevase istungi päevakorda.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (295 SE), mille kohaselt lõpetatakse välismaalt tagasipöörduja toetuse maksmine ning luuakse erivajadusega inimestele toetatud töötamise teenus riigiteenusena.
Seaduse kohaselt lõpetatakse välismaalt tagasipöörduja toetuse maksmine neile, kes asuvad Eestisse elama pärast 2024. aasta 1. jaanuari. Neile, kes tagasipöörduja toetust juba saavad, lõpetatakse toetuse määramine 2029. aasta 1. aprillil. Praegu saab toetust 36 inimest.
Kui algselt sooviti eelnõuga võimaldada Sotsiaalkindlustusametil keelduda hüvitiste kojukandest, kui mõnd muud hüvitist makstakse hüvitise saaja arvelduskontole, siis teise lugemise eel tehtud muudatusega võeti sellekohased sätted eelnõust välja ning jäeti praegu kehtiv põhimõte muutmata. See tähendab, et ka edaspidi on võimalik lasta näiteks pension posti teel koju kanda, isegi kui Sotsiaalkindlustusamet maksab mõnd muud hüvitist arvelduskontole.
Samuti tegi valitsus teise lugemise eel eelnõusse muudatuse, millega täpsustatakse erihoolekandeteenuse rahastamise ja teenuse osutamiseks lepingu sõlmimisega seonduvat ning muudetakse töötamise toetamise teenust reguleerivaid sätteid. Erivajadusega inimesed on pikaajalist kaitstud tööd seni teinud pilootprojekti raames, kuid kuna katseperiood lõpeb, siis soovitakse alates järgmisest aastast tagada toetatud töötamise teenus riigiteenusena. Muudatused aitavad Sotsiaalkindlustusametil tagada erivajadusega inimestele uue eelarveaasta algusest sujuvama ülemineku uuele teenusele.
Töötamise toetamise teenuse sisu täpsustamisega luuakse selgem teenuse kirjeldus, kus on sõnastatud töö pakkumise võimalus kaitstud tingimustes ja teenuseosutaja juures neile, kes iseseisvale tööle ei liigu. 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga plaanitakse eraldada erihoolekandeteenuste baaseelarvesse kokku 6,11 miljonit eurot, millest on kavas rahastada ka vähemalt 170 töötamise toetamise teenuse kohta.
Lisaks lükatakse muudatusettepanekuga ühe aasta võrra edasi kinnise lasteasutuse teenusega seonduvate muudatuste jõustumise aeg. Varasemate muudatustega sooviti anda Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalast Sotsiaalministeeriumi haldusalasse Maarjamaa Hariduskolleegiumis osutatav kinnise lasteasutuse teenus, selle eelarve ja kinnisvara ning muuta senist teenuse korraldust. Teenuse terviklikuks üleandmiseks vajalikud ettevalmistused on aga võtnud kauem aega ja teenuse korraldust ei ole võimalik tuleva aasta 1. juulist üle anda, mistõttu lükatakse kinnise lasteasutuse teenusega seonduvate muudatuste jõustumise aeg edasi kuni 1. juulini 2025.
Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 50 muudatusettepanekut. 16. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.
Läbirääkimistel võtsid täna sõna Henn Põlluaas, Evelin Poolamets, Rain Epler, Anti Poolamets, Varro Vooglaid, Siim Pohlak, Ants Frosch ja Alar Laneman Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Mart Maastik, Urmas Reinsalu, Aivar Kokk ja Riina Solman Isamaa ning Lauri Laats Eesti Keskerakonna fraktsioonist. Samuti esines kõnega fraktsiooni mittekuuluv Kalle Grünthal. Läbirääkimistel osalesid Riigikogu liikmed ka juba teisipäevasel istungil.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 58 ja selle vastu oli 35 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (lähtetoetused) (293 SE), mis muudab paindlikumaks apteekrite lähtetoetuse saamise tingimused ning annab lähtetoetuse taotlemise võimaluse ka õdedele.
Muudatuste kohaselt on apteekritele makstava lähtetoetuse suurus 15 000 eurot kolme aasta kohta ja 25 000 eurot töötamise perioodiga viis aastat. Praegu on ette nähtud lähtetoetus viie aasta kohta suurusega 15 000 eurot. Töötamise varasemal lõppemisel luuakse seadusega toetuse proportsionaalse tagasimakse võimalus. Toetuse saamiseks jääb kehtima nõue asuda tööle tõmbekeskustest väljaspool asuvas apteegis koormusega vähemalt 30 tundi nädalas.
Samuti nähakse muudatustega ette lähtetoetus tervishoiust eemal olnud õdedele, et motiveerida neid naasma tervishoiusüsteemi. Õde võib lähtetoetust taotleda, kui ta on registreeritud õena tervishoiukorralduse infosüsteemis ega ole töötanud õena vähemalt viis viimast aastat. Sarnaselt eriarstidega võib õde taotleda lähtetoetust, kui ta asub õena tööle töökoormusega vähemalt 30 tundi nädalas haiglavõrgu kavas nimetatud haiglas või üldarstiabi osutava tervishoiuteenuse osutaja juures väljaspool Tallinna, Tartut või nendega vahetult piirnevaid omavalitsusi. Lähtetoetuse suurus on 30 000 eurot ning toetusi hakkab menetlema Terviseamet.
Lähtetoetuste maksmise tingimused ja kord kehtivad eriarstidele 2012. ning apteekritele 2015. aastast. Sellest ajast on suunatud lähtetoetuse abil tõmbekeskusest eemale tööle 94 arsti, kuid apteekrite lähtetoetuse saamise tingimused ei ole olnud piisavalt paindlikud ja seetõttu pole ükski apteeker seni lähtetoetust saanud.
Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 200 muudatusettepanekut. 16. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.
Läbirääkimistel võtsid sõna Rain Epler, Rene Kokk, Kert Kingo, Jaak Valge, Henn Põlluaas, Evelin Poolamets, Ants Frosch, Helle-Moonika Helme, Varro Vooglaid, Alar Laneman, Arvo Aller, Leo Kunnas, Anti Poolamets ja Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Andre Hanimägi Eesti Keskerakonna ning Priit Sibul, Mart Maastik, Riina Solman, Helir-Valdor Seeder ja Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist. Kõnega esines ka fraktsiooni mittekuuluv Kalle Grünthal.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 58 ja selle vastu hääletas 31 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud ravikindlustuse seaduse täiendamise seaduse (294 SE), mis annab väikelaste vanematele paremad sotsiaalsed garantiid nende endi või laste haiguse puhuks ning võimaldab neil paremini ühitada töö- ja pereelu.
Muudatus lahendab viimastel aastatel korduvalt õiguskantsleri ja lapsevanemate tõstatatud probleemi vanemapuhkuselt tööle naasvatele vanematele esimesel tööaastal haigus- ja hooldushüvitise maksmisel. Praegu võtab Tervisekassa ajutise töövõimetuse hüvitiste arvutamisel aluseks inimese isikliku, töövõimetuslehe algusele eelnenud kalendriaastal saadud ja sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Kui töövõimetuslehele jäämisele eelneval aastal oli vanem lapsega kodus ja tal puudus võimalus tulu teenida, siis maksab Tervisekassa lapsevanemale esimesel tööaastal pärast vanemapuhkuselt naasmist haigus- ja hooldushüvitist mitte rohkem kui töötasu alammääralt.
Seadusega luuakse Tervisekassale seaduslik alus maksta alla kolmeaastase lapse vanemale või lapsendajale esimesel tööaastal pärast vanemapuhkust haigus- ja hooldushüvitist kas lähtuvalt lapsevanema enda eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulust või talle vanemapuhkuse vältel makstud jagatava vanemahüvitise suurusest, võttes seejuures aluseks inimesele soodsama variandi. Seadus jõustub järgmise aasta 1. juulil.
Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitasid Riigikogu liikmed sellele 100 muudatusettepanekut. 16. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.
Läbirääkimistel võtsid sõna Rene Kokk, Kert Kingo, Evelin Poolamets, Henn Põlluaas, Varro Vooglaid, Anti Poolamets, Rain Epler, Helle-Moonika Helme, Alar Laneman, Arvo Aller, Siim Pohlak ja Leo Kunnas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Andre Hanimägi Keskerakonna ning Riina Solman, Priit Sibul, Tõnis Lukas, Mart Maastik, Helir-Valdor Seeder ja Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist. Samuti esines kõnega fraktsiooni mittekuuluv Kalle Grünthal.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 54 ja selle vastu oli 30 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (297 SE), millega muudetakse maksumenetluse tõhustamiseks dokumentide elektroonilise kättetoimetamise reegleid.
Muudatuste kohaselt loetakse juriidiliste isikute puhul dokumendid edaspidi kättetoimetatuks viie tööpäeva möödumisel nende üleslaadimisest e-maksuametisse või nende edastamisest meilile. Praegu eeldab dokumentide kättetoimetamiseks lugemine seda, et juriidiline isik kas avab dokumendid e-maksuametis või kinnitab e-kirjaga nende kättesaamist.
Seadusega piiratakse ka füüsiliste isikute õigust saada dokumente paberkandjal – inimene kaotab selle õiguse, kui ta on dokumendi elektrooniliselt juba kätte saanud. Muudatused jõustuvad järgmise aasta 1. jaanuaril.
Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitasid Riigikogu liikmed sellele 200 muudatusettepanekut. 16. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.
Läbirääkimistel võtsid sõna Henn Põlluaas, Rain Epler, Evelin Poolamets, Anti Poolamets, Varro Vooglaid, Siim Pohlak, Arvo Aller, Rene Kokk, Helle-Moonika Helme, Kert Kingo, Leo Kunnas ja Alar Laneman Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Mart Maastik Isamaa fraktsioonist. Sõna võttis ka fraktsiooni mittekuuluv Kalle Grünthal.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 56 ja selle vastu oli 26 Riigikogu liiget.
Lisaks võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse (303 SE), millega muudetakse kulude jaotust programmide tegevuste lõikes ning vahendite jaotust kulude ja investeeringute vahel tänavuses riigieelarves. Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus algatada riigieelarve seaduse muutmise vahendite kogumahtu muutmata hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu.
Kolmanda lugemise eel koostas rahanduskomisjon ühe mitmest muudatusest koosneva kulusid täpsustava muudatusettepaneku ning lisas eelnõusse ka sätte, mille kohaselt jõustub seadus Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Läbirääkimistel võtsid sõna Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmist toetas 55 ja selle vastu hääletas 21 Riigikogu liiget.
Ühe usaldusküsimusega seotud eelnõu arutelu jäi pooleli
Riigikogus jäi tööaja lõppemise tõttu pooleli valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud ravimiseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (299 SE) arutelu. Eelnõu viib ravimiseaduse kooskõlla ELi õigusega, vähendab halduskoormust ravimituru osapooltele ning aitab parandada ravimite kättesaadavust ja arendada apteegiteenuseid.
Kui praegu tuleb ravimite apteeki tagastamisel koostada ja allkirjastada üleandmise-vastuvõtmise akt, siis muudatuste kohaselt lubatakse tarbijatel ravimijäätmeid tagastada lihtsustatud korras. Samuti antakse apteekidele võimalus viia läbi ravimitega reisimise nõustamist ning väljastada Ravimiameti asemel ravimitega reisimiseks vajalikke Schengeni tunnistusi. Muu hulgas saab apteek edaspidi väljastada arsti retsepti alusel valmistatud või jaendatud ravimeid ka teistele apteekidele, võimaldades patsientidel saada ravimeid kätte neile sobivast apteegist.
Lisaks parandatakse muudatustega müügiloata ravimite kättesaadavust olukorras, kus puuduvad muud võimalused kroonilise või eluohtliku haiguse raviks ning innovaatiliste ravimite ja meetodite kättesaadavus on jäänud patsiendile ainsaks võimalikuks lahenduseks. Samuti kaasajastatakse eelnõuga müügilubade regulatsiooni ja ravimireklaami nõudeid.
Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 203 muudatusettepanekut. 16. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.
Läbirääkimistel võtsid sõna Varro Vooglaid, Rain Epler, Arvo Aller, Kert Kingo, Rene Kokk, Evelin Poolamets ja Helle-Moonika Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist. Sõna võttis ka fraktsiooni mittekuuluv Kalle Grünthal.
Eelnõu üle peetavad läbirääkimised jätkuvad neljapäevasel istungil. Pärast läbirääkimiste lõppu toimub valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõu lõpphääletus.
Edasi lükkub veel kahe usaldusküsimusega seotud eelnõu arutelu
Tööaja lõppemise tõttu lükkub kolmapäevase istungi päevakorrast edasi kahe valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõu – maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu (296 SE) ning liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu (302 SE) – ning veel viie valitsuse algatatud eelnõu arutelu. Edasi lükkub Riigikogu otsuse „Riigigarantii andmine Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks“ eelnõu (336 OE), ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu (308 SE), infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (224 SE), vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) eelnõu (227 SE) ning Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (226 SE) esimene lugemine.
Samuti lükkub edasi Riigikogu liikme Varro Vooglaiu algatatud karistusseadustiku täiendamise seaduse eelnõu (76 SE), Riigikogu liikme Mart Maastiku algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (243 SE), Isamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine mõttekoja SALK poolt valimiste mõjutamisega seotud asjaolude uurimiseks“ eelnõu (251 OE), Riigikogu liikmete Anti Poolametsa, Helle-Moonika Helme ja Varro Vooglaiu algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (85 SE), Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Arvo Alleri ja Martin Helme algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (80 SE), Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa ja Anti Poolametsa algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (84 SE) ning Riigikogu liikmete Kert Kingo ja Rene Koka algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (83 SE) esimene lugemine.
Istungi varasema lõpetamise ettepanekud ei leidnud toetust
Kella ühe ajal öösel tegi Isamaa fraktsioon ettepaneku lühendada kolmapäevase istungi aega ning lõpetada istung kell 1.30, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Ettepaneku poolt hääletas 30 ja selle vastu oli 54 Riigikogu liiget.
Kella 6.30 paiku tegi Riigikogu liige Helle-Moonika Helme ettepaneku lõpetada istung kell 7.15, kuid ka see ei leidnud Riigikogus toetust. Tööaja lühendamist toetas 26 ja selle vastu hääletas 54 Riigikogu liiget.
Riigikogu istung lõppes juhataja vaheaja võtmisega neljapäeval kell 9.30.
