Üle Eesti toimunud haridustöötajate hoiatusstreik reedel kulges rahumeelselt, pälvides laialdast ühiskondlikku toetust, teatas Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) informatsioonijuht Janno Isat. EHL ei suhtu siiski järgnevasse neljapoolse palgaläbirääkimise vooru optimistlikult.
Reedel peatatud tööga liitus kogu Eestis vähemalt 544 haridusasutust, sealhulgas umbes 230 lasteaeda, seisuga kell 12. Täpsemad andmed streigist osavõtjate kohta on koostamisel, EHL saab jooksvalt uut infot osalenud asutustest. Streigist võtsid osa nii õpetajad kui ka teised haridustöötajad.
EHL-i esimees ja üle-eestiline streigijuht Reemo Voltri väljendas rahulolu streigi tulemustega, märkides osavõtu protsendi ja erinevate ühiskonnagruppide toetuse muljetavaldavaks. “See peaks saatma valitsusele selge sõnumi – meid tuleb arvestada! Haridussektor on kriisis ja vajab kiireid lahendusi. Haridus on iga riigi edukuse alustala, seega on investeeringud haridusse ühtlasi investeeringud ühiskonda,” sõnas Voltri.
Voltri on optimistlik eelseisvate läbirääkimiste osas, lootes konstruktiivsetele aruteludele, mis keskenduvad haridustöötajate probleemidele ka pikemas perspektiivis. Ta lisas, et kui valitsuse esindajad pakuvad taas ebareaalseid lahendusi, nagu õpetajatele automaksu kogumise ülesanne, võib see viia pikema streigi planeerimiseni.
Voltri märkis, et streigiga liitus kolmveerand Eesti koolidest ja lasteaedadest, ning kuigi haridusministeerium üritas streiki kahjustada, oli see täielikult seaduslik. “Meie sõnum jõudis kohale ja streik õnnestus,” ütles Isat.
Reedel Tartus toimuvatel palgaläbirääkimistel kohtuvad haridustöötajad, linnade ja valdade liidu esindajad, haridusministeerium ja riiklik lepitaja. Isati sõnul pole suuri ootusi kohtumisele pandud, kuid selle tulemuste ennustamine on keeruline.
Voltri kordas lootust konstruktiivsetele läbirääkimistele, mis peaksid keskenduma pikaajalistele lahendustele haridustöötajate jaoks. Ta hoiatas, et kui valitsuse esindajad ei tule konstruktiivsete ettepanekutega, võib see viia pikema streigi planeerimiseni.
Isat selgitas, et streigi väljakuulutamine nõuab aega ja õigusliku poole selgitamist. Palgaläbirääkimiste tulemused peab kinnitama riiklik lepitaja.