Statistikaameti andmete põhjal täheldati Eestis oktoobrikuus hinnataseme langust 0,4 protsenti võrreldes eelneva kuuga. Viimase kuue kuu jooksul on hinnatase jäänud suuremas plaanis muutumatuks. Ent aastane hinnakasvu tempo kiirenes oktoobris 4,9 protsendini, mida mõjutas eelnenud aasta sama perioodi energiahindade kompensatsioonimeetmed.
Traditsiooniliselt iseloomustab sügiseseid kuid toiduainete ja turismiteenuste hindade langus, mis on seotud hooajalisusega. Eriti mõjutasid septembriga võrreldes tarbijate toidukorvi hinda puu- ja köögiviljade ning piimatoodete hinnad, mis langesid kokku 1,1%. Toiduainete hindade edasine alanemine võib olla aga mõnevõrra aeglasem, kuna mõned toidutoormed on maailmaturul saavutanud oma hinnalanguse põhja.
Energiahinnad, peamiselt elektri ja gaasi hindade vähenemine, on sel aastal olnud üks olulisemaid inflatsiooni pidurdavaid jõude. Eelmise aasta elektri turuhinda, mis kerkis 174 euroni megavatt-tunni kohta, on tänavu oktoobris asendanud märkimisväärselt madalam hind, 87 eurot. Kuid samal ajal on tõusnud maagaasi hind võrreldes suvekuudega, mis võib peagi kaasa tuua gaasil põhineva soojusenergia hinna tõusu.
Eesti Panga prognoosi kohaselt püsib hinnatõus aasta lõpukuudel 4–5 protsendi piirkonnas. 2023. aasta keskmine hinnakasv võib ulatuda 9,4 protsendini. Eelolevate maksureformide tõttu võib hinnatõus hakata peegelduma jaemüügihindades juba lähiajal, eriti kui Eesti majanduslangus ei sunni kaupmehi oma hinnapoliitikat kohandama. Järgmisel aastal ennustab keskpank hinnakasvu aeglustumist 3,4 protsendile.
Allikas. Eesti Pank
