Inimkeha evolutsiooniline areng on keeruline protsess, mis on kestnud miljoneid aastaid, ja see jätkub tõepoolest ka praegu. Mõned teadlased spekuleerivad, kuidas võib inimkeha tulevikus evolutsioneeruda, arvestades praeguseid suundumusi ja väljakutseid. Teie poolt mainitud arengusuunad – aju suuruse muutus, silmade suurus ja luude tugevus – on huvitavad spekulatsioonide teemad.
- Aju kahaneb: On leitud, et inimese aju on viimase 20,000 aasta jooksul pisut väiksemaks muutunud. Sellele võib olla mitu põhjust, sealhulgas elustiili muutused, vähem füüsilist aktiivsust, või ka kultuurilis-sotsiaalsed muutused, mis on vähendanud vajadust teatud tüüpi kognitiivsete oskuste järele. On võimalik, et aju suuruse vähenemine võib jätkuda, kuid see ei pruugi tingimata tähendada kognitiivsete võimete langust, kuna aju efektiivsus ja närvirakkude vahelised ühendused võivad muutuda tihedamaks ja tõhusamaks.
- Silmade suurenemine: See spekulatsioon võib tuleneda tehnoloogiliste ja keskkondlike muutuste mõjust inimese nägemisele. Kuna me veedame üha rohkem aega siseruumides ja tehisvalguses, töötades arvutite ja nutiseadmetega, võib see mõjutada meie nägemist ja seetõttu ka silmade evolutsioonilist arengut. Silmade suurenemine võib olla ka kohandumine vähem valgusrikaste keskkondadega.
- Luude nõrgenemine: See on juba täheldatav tendents, eriti kaaluta olekus, nagu astronautidel kosmoses viibides. Kuna inimkeha on kohastunud gravitatsiooniga, põhjustab selle jõu vähendamine luutiheduse langust. Sarnane mõju võib ilmneda ka maal, kui inimesed veedavad üha rohkem aega istudes või vähem füüsilist tööd tehes. Lisaks võib toitumise muutus (näiteks kaltsiumi- ja D-vitamiinivaegus) samuti nõrgendada luid.
On tähtis mõista, et evolutsioon on pikaajaline protsess, mis toimub tuhandete ja miljonite aastate jooksul. Samuti ei toimu evolutsioonilised muutused ühtlaselt kogu inimpopulatsioonis, vaid sõltuvad geneetilistest, keskkondlikest ja paljudest muudest teguritest.
Kaasaegse teaduse ja tehnoloogia mõju inimkeha evolutsioonile võib olla enneolematu, kuna meil on võime teadlikult mõjutada oma geneetilist materjali ja sekkuda loodusliku valiku protsessi. Geenitehnoloogia, näiteks CRISPR, võimaldab teadlastel teha otseseid muudatusi DNA-s, mis võib pikemas perspektiivis mõjutada ka evolutsioonilisi suundumusi.
