Külmetushaigused on ägedad hingamisteede infektsioonid, mis on ühed levinumad inimeste seas. Siin on lühike ülevaade sellest, kuidas külmetushaigus levib:
Viiruste levik: Kõige sagedasemad külmetushaiguste tekitajad on rinoviirused, kuid ka teised viirused nagu koroonaviirused, respiratoorsed süntsütiaalviirused (RSV), adenoviirused ja parainfluentsaviirused võivad põhjustada sümptomeid. Viirused levivad peamiselt piisknakkusena – nakatunud inimese köhimise, aevastamise või rääkimise käigus vabanevad viirusi sisaldavad piisad, mis võivad sattuda teiste inimeste hingamisteedesse.
Otsene kontakt: Külmetushaigused võivad levida ka otsese füüsilise kontakti kaudu, näiteks kätlemisel. Kui inimene puudutab viirusega saastunud pinda või eset ja seejärel puudutab oma suud, nina või silmi, võib viirus kanduda limaskestadele ja põhjustada nakkuse.
Saastunud pinnad: Viirused võivad mõnda aega elujõulised püsida ka erinevatel pindadel nagu ukse käepidemed, arvuti klaviatuurid, telefonid või mänguasjad. Kui inimene puudutab neid pindu ja seejärel oma nägu, võib viirus sattuda hingamisteedesse.
Riskifaktorid: Külmetushaiguste levikut soodustavad mitmed tegurid, sealhulgas:
- Tihedad rahvakogunemised, näiteks koolid, lasteaiad, ühistransport, kontorid.
- Madalam immuunsus, mida võivad põhjustada stress, väsimus, teised haigused või ebatervislik elustiil.
- Külmem ja niiskem ilm võib samuti soodustada viiruste levikut, osaliselt seetõttu, et inimesed veedavad rohkem aega siseruumides, kus on kergem viirustega kokku puutuda.
Kuidas vältida külmetushaigustesse nakatumist:
- Käte regulaarne pesemine seebi ja veega.
- Köhimisel või aevastamisel kasutage kudet või köhige/aevastage oma varrukasse, et vältida viiruste levikut õhu kaudu.
- Vältige silmade, nina ja suu puudutamist pesemata kätega.
- Puhastage ja desinfitseerige sageli puudutatavaid pindu ja esemeid.
- Hoiduge tihedast kontaktist haigete inimestega.
- Tugevdage oma immuunsüsteemi tasakaalustatud toitumise, piisava une ja regulaarse liikumisega.
Külmetushaiguste vastu vaktsiini ei ole, kuna need on põhjustatud väga paljudest erinevatest viirustest, mis pidevalt muutuvad. Siiski on võimalik leevendada sümptomeid ja ennetada haiguse levikut eelnimetatud ettevaatusabinõude abil.
Külmetushaiguste ravi: Mida teha, kui viirus on juba kohal
Külmetushaigused, ehkki üldiselt kerged ja ise mööduvad tervisehäired, võivad olla tüütud ja ebamugavad. Kuigi konkreetset ravi, mis otse viirust hävitaks, ei ole, saab iga inimene sümptomite leevendamiseks ja kiiremaks taastumiseks palju ära teha.
Sümptomite leevendamine
Puhkus ja uni: Esmane ja kõige olulisem samm külmetuse ravimisel on puhkus. Keha vajab haigusega võitlemiseks energiat, mida saab taastada une ja puhkusega.
Vedelikutarbimine: Palaviku, higistamise ja suurenenud ninaerituse tõttu võib külmetusega kaasneda vedelikukaotus. Joomine aitab säilitada hüdratsiooni ja aitab limaskestadel püsida niiskena, et paremini viiruse vastu seista.
Tervislik toitumine: Toitainerikas toit toetab immuunsüsteemi. Eriti olulised on C-vitamiin ja tsink, mis võivad aidata sümptomeid leevendada ja taastumist kiirendada.
Köhasiirupid ja pastillid: Apteegist saadavad köhasiirupid võivad leevendada köhaärritust ning kurku pehmendavad pastillid võivad aidata ärritunud kurgu puhul.
Valuvaigistid: Palavikualandajad ja valuvaigistid nagu paratsetamool ja ibuprofeen võivad leevendada peavalu, lihasvalu ja palavikku.
Kodused abinõud
Soojad joogid: Soojad joogid, näiteks tee meega või kuum sidrunivesi, võivad leevendada kurguvalu ja soodustada lima väljumist.
Niisutamine: Kuiv siseõhk võib ärritada hingamisteid. Niisutaja või kuum dušš aitab niisutada nina limaskesti ja leevendada hingamist.
Soolalahuse ninasprei või loputus: Nina loputamine soolalahusega võib aidata ninakäikudes lima lahustada ja vähendada turset.
Ravimid
Viirusevastased ravimid: Teatud juhtudel, eriti kui on tegemist gripiga, võib arst välja kirjutada viirusevastaseid ravimeid. Kuid need on tõhusad ainult siis, kui neid hakatakse võtma varakult peale sümptomite ilmnemist.
Millal pöörduda arsti poole
Kuigi enamik külmetusi möödub ilma arsti sekkumiseta, on olukordi, kus meditsiinilise nõuande küsimine on vajalik. Näiteks:
- Kui sümptomid on erakordselt rasked või ei parane nädala jooksul.
- Kui on tugev või pidev valu rinnus, hingamisraskused, tugev kurguvalu, kõrva valu või muud ebatavalised sümptomid.
- Kui kõrge palavik püsib kauem kui 3 päeva.
- Väikelastel, eakatel või nõrgestatud immuunsüsteemiga inimestel, kellel võivad haiguse tüsistused olla tõsisemad.
Ärahoidmine ja tervise taastamine
Külmetushaigustest taastumine võib olla kiirem, kui lisaks sümptomite leevendamisele pööratakse tähelepanule ka oma üldisele heaolule ja ennetavatele meetmetele:
Regulaarne füüsiline aktiivsus: Kuigi haigena tuleb puhata, aitab regulaarne mõõdukas kehaline aktiivsus tervena olles immuunsüsteemi tugevdada.
Stressi juhtimine: Krooniline stress võib nõrgendada immuunsüsteemi ja teha meid vastuvõtlikumaks nakkustele. Stressi maandamiseks võib kasutada erinevaid tehnikaid, nagu meditatsioon, jooga, hingamisharjutused või hobidega tegelemine.
Piisav uni: 7-9 tundi kvaliteetset und ööpäevas on täiskasvanutele soovituslik, et toetada immuunsüsteemi ja üldist tervist.
Tähelepanu kätehügieenile: Regulaarne kätepesu seebi ja veega aitab vältida viiruste levikut.
Tasakaalustatud toitumine: Tervislik ja mitmekesine toit, mis sisaldab palju puu- ja köögivilju, annab kehale vajalikud toitained, et toetada immuunsüsteemi.
Kokkuvõte
Kuigi külmetushaigusi ei saa alati vältida, aitavad eelpool nimetatud sammud haigusest kiiremini paraneda ja vähendada selle levikut teistele. Jälgides oma keha ja järgides tervislikke eluviise, saame vähendada külmetushaiguste mõju meie igapäevaelule. Kui kahtlete oma sümptomite tõsiduses või kui teil on mõni krooniline haigus, mis võib külmetuse tõttu süveneda, on oluline pöörduda arsti poole.
