Uus rahvatervishoiu eelnõu Eestis kujutab endast olulist uuendust ja täiustust võrreldes praegu kehtiva seadusega, mille alged ulatuvad tagasi aastasse 1995. Eelnõu on laiahaardeline, käsitledes erinevaid valdkondi, alates solaariumite ja tätoveerimise piirangutest kuni kosmeetikatoodete reguleerimise ning libameditsiini tõkestamiseni. Sellega kaasnevad oluliselt suuremad rikkumiste eest määratavad sunnirahad ja trahvid, et tõsta ettekirjutuste eiramise majanduslikku ja seeläbi ka hoiatavat mõju.
Eelnõu järgi kaotatakse sunniraha ülemmäär, võimaldades terviseametil määrata trahve kuni 9600 eurot, mis on oluline tõus võrreldes praeguse 640-eurose ülemmääraga. See peegeldab vajadust, et trahvid oleksid piisavalt suured, et mõjuda juriidilistele isikutele preventiivselt.
Väga olulised on eelnõus käsitletud muudatused, mis puudutavad alaealisi. Nii keelustatakse alaealiste tätoveerimine ja solaariumiteenuste kasutamine, millega tahetakse vähendada melanoomi haigestumise kiiret kasvu Eestis, mis on probleemiks alates 2000-ndatest aastatest. Selline keeld on kooskõlas ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitustega.
Uues seaduses käsitletakse ka libameditsiini, mis on viimasel ajal üha enam tähelepanu keskmesse tõusnud. Eelnõu seab sihiks piirata ohtlikku libaravi, nagu näiteks mürgiste ainete kasutamine inimeste “ravimisel”. Trahvid selliste piirangute rikkumise eest võivad tõusta kuni 80 000 euroni, rõhutades seadusloojate soovi keelata selliste praktikate kasutamine, mis võivad ohtu seada inimeste tervise või elu.
Eelnõu annab terviseametile täiendavaid volitusi sekkuda ja ohjata terviseohtlike toodete levikut. Terviseamet saab õiguse kontrollida ja hoiule võtta vallasasju, mis ei vasta kehtestatud nõuetele, ning vajadusel neid hävitada, et kaitsta avalikku tervist.
Kosmeetikatoodete valdkond näeb samuti karmimaid regulatsioone. Uue eelnõuga karmistatakse trahve ja laiendatakse nõuete hulka, mille rikkumine toob kaasa väärteomenetluse. Iluteenuse pakkujad peavad näitama tõendatud teadmisi ja oskusi, et tagada protseduuride ohutus. Varem oli trahvi maksimumsumma 3200 eurot, kuid uus eelnõu näeb ette, et juriidilise isiku trahv võib ulatuda kuni 50 000 euroni.
Lisaks on tervishoiuteenuse pakkujatel kohustus teavitada terviseametit ebaharilikust või ootamatust haigestumisest, mis võib põhjustada laialdast haigestumist või suremust. Sellest teavitamata jätmine võib kaasa tuua kuni 100 000 euro suuruse trahvi, mis on sarnane veeseadusega sätestatud trahvimäärale tegevuse eest, mis ohustab merekeskkonnaseisundit.
Lõpuks näeb eelnõu ette, et kõik eelnimetatud meetmed ja muudatused eeldavad tugevat järelevalvet ja piisavaid ressursse jõustamiseks. See tähendab, et Terviseametil ja teistel asjaomastel ametiasutustel peavad olema piisavad volitused, ettevalmistus ja tööjõud, et täita seaduse nõudeid tõhusalt. Samuti võib olla vajalik teavituskampaaniate läbiviimine, et harida avalikkust uute regulatsioonide ja piirangute kohta ning selgitada nende eesmärki ja tähtsust.
Oluline on rõhutada, et eelnõu peab läbima mitu etappi enne selle seaduseks saamist, sealhulgas arutelud parlamendis, avaliku konsultatsiooni protsessid ja võimalikud muudatused. Eelnõu vastuvõtmine võib sõltuda poliitilisest toetusest ja ühiskondlikust konsensusest.
Uus seaduseelnõu on vastus ühiskonna muutuvatele vajadustele ja uutele ohtudele tervisele. See peegeldab ka ülemaailmseid suundumusi tervisekaitse ja rahvatervise suurendamisel ning on samm edasi Eesti tervishoiupoliitika ajakohastamisel ja tugevdamisel. Eelnõu ambitsioonikus ja ulatus näitab, et Eesti soovib olla proaktiivne tervise kaitsel, püüdes ennetada terviseohte ja kaitsta oma elanike heaolu.
