Septembri ja oktoobri jooksul koguti Eesti Panga ja Omniva ühise mündikorjekampaania raames kokku 2,2 miljonit münti, millest 1- ja 2sendiseid oli 68%. Kampaania käigus laekunud müntidega saab Eesti Pank rahuldada kahe kuu keskmise nõudluse. Uusi münte tuleb selle võrra vähem juurde toota ja kokkuvõttes on mündiringluse keskkonnajälg mõnevõrra väiksem.
Septembris alanud kampaania raames said inimesed Tallinna Järve ja Tartu Kvartali postkontorisse teenustasuta vahetada kõiki enda kätte kogunenud euromünte. Tasuta kampaania kestis kindla eesmärgini: kuni kogutud oli miljon münti. See eesmärk saavutati edukalt kümne päevaga ja praegu saab väikese teenustasu eest münte vahetada veel aasta lõpuni. Kampaania fookus on 1- ja 2sendistel, mida Eesti Pank väljastab aastas u kahe veoautokoorma jagu. Neid münte saavad inimesed küll vahetusrahana poest, kuid ise maksavad nendega harva, mistõttu jääb nende müntide kasutus paljuski ühekordseks ja tagasi ringlusse jõuab neid vähe.
Arvestades 1- ja 2sendiste tootmise suurt mõju keskkonnale ning seda, et mündid ei jõua tagasi ringlusse, on Eesti Pank teinud ettepaneku ja rahandusministeerium saatnud huvigruppidele arvamuse avaldamiseks 1- ja 2sendiste euromüntide ümardamisreeglite väljatöötamiskavatsuse. Ümardamisreeglite kohaselt võiks hakata poekassas ostukorvi lõpphinda ümardama lähima 5 sendini, aga üksnes siis, kui ostja maksab sularahas.
Kokku lasi Eesti Pank kolmandas kvartalis ringlusse 6,14 miljonit käibemünti väärtuses 2,4 miljonit eurot. Kõige rohkem väljastatigi 1- ja 2sendiseid münte, mida oli müntide koguarvust 46%. Koguseliselt väljastati 1-ja 2sendiseid münte kolmandas kvartalis kokku 2,8 miljonit tükki, arvestusliku kogukaaluga 7,4 tonni.
Kommertspangad tagastasid 2023. aasta kolmandas kvartalis Eesti Panka 1,3 miljonit käibemünti väärtuses 0,7 miljonit eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes on väljastatud müntide maht kasvanud 15% ja tagastatud müntide maht vähenenud 7%.
Septembri ja oktoobri jooksul koguti Eesti Panga ja Omniva ühise mündikorjekampaania raames kokku 2,2 miljonit münti, millest 1- ja 2sendiseid oli 68%. Kampaania käigus laekunud müntidega saab Eesti Pank rahuldada kahe kuu keskmise nõudluse. Uusi münte tuleb selle võrra vähem juurde toota ja kokkuvõttes on mündiringluse keskkonnajälg mõnevõrra väiksem.
Septembris alanud kampaania raames said inimesed Tallinna Järve ja Tartu Kvartali postkontorisse teenustasuta vahetada kõiki enda kätte kogunenud euromünte. Tasuta kampaania kestis kindla eesmärgini: kuni kogutud oli miljon münti. See eesmärk saavutati edukalt kümne päevaga ja praegu saab väikese teenustasu eest münte vahetada veel aasta lõpuni. Kampaania fookus on 1- ja 2sendistel, mida Eesti Pank väljastab aastas u kahe veoautokoorma jagu. Neid münte saavad inimesed küll vahetusrahana poest, kuid ise maksavad nendega harva, mistõttu jääb nende müntide kasutus paljuski ühekordseks ja tagasi ringlusse jõuab neid vähe.
Arvestades 1- ja 2sendiste tootmise suurt mõju keskkonnale ning seda, et mündid ei jõua tagasi ringlusse, on Eesti Pank teinud ettepaneku ja rahandusministeerium saatnud huvigruppidele arvamuse avaldamiseks 1- ja 2sendiste euromüntide ümardamisreeglite väljatöötamiskavatsuse. Ümardamisreeglite kohaselt võiks hakata poekassas ostukorvi lõpphinda ümardama lähima 5 sendini, aga üksnes siis, kui ostja maksab sularahas.
Kokku lasi Eesti Pank kolmandas kvartalis ringlusse 6,14 miljonit käibemünti väärtuses 2,4 miljonit eurot. Kõige rohkem väljastatigi 1- ja 2sendiseid münte, mida oli müntide koguarvust 46%. Koguseliselt väljastati 1-ja 2sendiseid münte kolmandas kvartalis kokku 2,8 miljonit tükki, arvestusliku kogukaaluga 7,4 tonni.
Kommertspangad tagastasid 2023. aasta kolmandas kvartalis Eesti Panka 1,3 miljonit käibemünti väärtuses 0,7 miljonit eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes on väljastatud müntide maht kasvanud 15% ja tagastatud müntide maht vähenenud 7%.
Allikas. Eesti Pank