Läänemere seisund on viimase kuue aasta jooksul stabiilseks jäänud, hoolimata suurenenud jõupingutustest selle kaitseks, selgub Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOMi) värskes raportis. Enamik hinnatud kalavarudest on ebapiisavas seisundis, vaid merilest, Liivi ja Botnia lahe räim ning Botnia lahe rääbis on heas seisukorras. Hallhülge populatsioon suureneb, kuid viigerhüljeste arvukus kahaneb.
Ehkki rahvusvahelised nõuded Läänemere kaitsmiseks muutuvad karmimaks, pole mere seisund oluliselt paranenud. Põhjus võib olla mere loomulikus ajaliselt aeglases reaktsioonis, kuid inimtegevuse mõju ei saa samuti eitada.
Raportis analüüsiti mere elupaikade, kalavarude, veelindude ja mereimetajate olukorda. Mõõdeti ka eutrofeerumist, ohtlike ainete hulka, mereprügi levikut ja kalapüüki. Paljude elupaikade seisund on halvenenud, eriti Läänemere sügavates osades, kus hapnikupuudus on suurenenud. Rannikukalade seisund on kõige parem Botnia lahes, Bornholmi basseinis ja Poola rannikuvees.
Oluline on märkida, et mere halva seisundi tõttu jääb Läänemere piirkonnas saamata umbes 5,6 miljardit eurot majanduslikku tulu aastas, kusjuures peamiselt mõjutab see turismi ja kalapüüki.
Kaupo Lääneranna, Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler, rõhutas vajadust kiirendada merekeskkonna kaitsemeetmeid. Ta märkis, et lähiajal on plaanis mitmeid uusi algatusi Eesti merekeskkonna kaitseks.
