Eesti valitsus on arutanud plaani anda maksmata trahvide sissenõudmine kohtutäiturite käest üle maksu- ja tolliameti (MTA) kätte. See muudatus on olnud arutluse all juba mitu aastat, kuid seni pole otsust tehtud.
Reformi argumendid
Reformi pooldajad väidavad, et see muudaks sissenõudmise tõhusamaks ja odavamaks. MTA-l on juba olemas vajalikud süsteemid ja kogemused maksude sissenõudmiseks, mistõttu oleks neil ka lihtsam trahve sisse nõuda. Lisaks oleks MTA-l suurem mõjuvõim võlglastele, mis võiks parandada laekumist.
Reformi vastuargumendid
Reformi vastuseisjad väidavad, et see oleks kohtutäiturite institutsioonile kahjulik. Kohtutäiturid on eraettevõtjad, kes vastutavad oma töö eest ise. MTA on aga riigiasutus, mis tähendab, et trahvide sissenõudmise kvaliteet võiks langeda. Lisaks on kohtutäiturid spetsialiseerunud võlglaste nõuetele, mistõttu oleks MTA-l raske samal tasemel teenust pakkuda.
Reformi edasine käik
Riiginõuete tsentraliseerimine seati kevadel valitsuse tegevusprogrammi. Novembris peaks rahandusminister Mart Võrklaev selleteemalise memoga valitsusse minema. Kui valitsus otsustab asjaga edasi liikuda, hakatakse rahandusministeeriumis seaduseelnõu väljatöötamist koostama. Kuid muudatuse endani läheb veel hulk aega.
Järeldused
Reformi võimalikud mõjud on veel ebaselged. Reformi pooldajad väidavad, et see muudaks sissenõudmise tõhusamaks ja odavamaks. Reformi vastuseisjad väidavad, et see oleks kohtutäiturite institutsioonile kahjulik.
Riiginõuete tsentraliseerimine on keeruline otsus, millel on nii plusse kui miinuseid. Enne otsuse tegemist on oluline kaaluda kõiki võimalikke mõjusid.
