Häiritud uni ja depressioon seostatakse sageli omavahel. Siiski on teadlaste jaoks küsimus, milline neist tekib enne teist, sarnaselt klassikalisele “kana või muna” dilemma.
Viimane uuring on näidanud, et päevas vähem kui viis tundi magamine suurendab depressiooni tekkimise riski 2,5 korda, samas kui halva une tekkimise tõenäosus pärast depressiooni on ainult üks kolmandik.
“Meil on see kana või muna stsenaarium une kestuse ja depressiooni vahel, nad esinevad sageli koos, kuid sellest, kumb tuleb kõigepealt, pole suures osas selgust. Haigusele geneetilise vastuvõtlikkuse kasutamise kaudu jõudsime järeldusele, et uni tõenäoliselt eelneb depressiivsetele sümptomitele, mitte vastupidi,” ütles uuringu peakirjanik Odessa S. Hamilton UCL Epidemioloogia ja Tervishoiu Instituudist.
Halba und on sageli peetud vaimse tervise probleemi tagajärjeks. Kuid viimane uuring ajakirjas Translational Psychiatry näitab seost pideva lühikese une ja depressiivsete sümptomite tekkimise vahel.
Uuringu kohaselt oli neil, kellel oli suurem geneetiline eelsoodumus magada päevas vähem kui viis tundi, suurem risk depressiivsete sümptomite tekkimiseks 4-12 aasta jooksul. Samal ajal ei olnud neil, kellel oli suurem geneetiline eelsoodumus depressiooni tekkeks, suurenenud oht lühikese une kogemiseks.
“Uurijad leidsid ka seose pika une ja depressiivsete sümptomite tekkimise vahel, kus osalejad, kes magasid üle üheksa tunni, olid 1,5 korda tõenäolisemad depressiivsete sümptomite tekkimiseks kui need, kes magasid keskmiselt seitse tundi. Siiski ei olnud depressiivsed sümptomid seotud pikema unega nelja kuni 12 aastat hiljem, mis vastas geneetilistele leidudele,” ütles uuringu väljaanne.
Need järeldused tehti pärast terviseandmete analüüsimist 7 146 inimeselt, kes osalesid Inglismaa Pikaajalises Vananemisuuringus (ELSA), mis on Inglismaal läbiviidud rahvuslikult esinduslik elanikkonnauuring. Uurijad kogusid andmeid kahest kaks aastat vahetult läbiviidud uuringust, kuna nii une kestus kui ka depressioon kõiguvad aja jooksul.
Uuringu alguses magasid osalejad keskmiselt seitse tundi öösel. Uuringu alguses magas vähem kui viis tundi üle 10% osalejatest, mis kasvas uuringu lõpuks 15%-ni. Sel perioodil suurenes depressiooni sümptomitega osalejate osakaal 8,75%-lt 11,47%-le.
Varem tehtud uuringud näitavad, et depressioon on 35% pärilik, samas kui une kestuse pärandi tõenäosus on 40%.
“Lyhi- ja pikaajalised unehäired ning depressioon on suured rahvatervise koormused, mis on väga pärilikud. Polügeensed skoorid, mis on individuaalse geneetilise kalduvuse näitajad, võivad olla võtmetähtsusega unekestuse ja depressiivsete sümptomite olemuse mõistmisel,” ütles üks uuringu peakirjanikest, dr Olesya Ajnakina.
