Politsei kasutab praegu peamiselt sülje- või uriinipõhiseid kiirteste narkojoobe tuvastamiseks, kuid nende mugavus ja täpsus jätab soovida. Hiljuti pälvisid Tallinna Tehnikaülikooli teadlased Euroopoli innovatsiooniauhinna nende loodud narkotestri “Drug Hunter” eest, mis pakub lahendust nendele probleemidele.
Jekaterina Mazina-Šinkar, Tallinna Tehnikaülikooli nooremprofessor, selgitas, et nende seade ühendab mitmeid erinevaid tehnoloogiaid, sealhulgas kapillaarelektroforeesi, mis on tavaliselt laboris DNA analüüsimiseks kasutatav meetod, ning fluorestsentsdetektoreid. Samuti on uus meetod mugavam proovide kogumise ja ettevalmistamise poolest.
Protsess hõlmab kõigepealt inimese suuloputust tavalise füsioloogilise lahusega. Seejärel annab inimene süljeproovi, mis pannakse väikesesse filterviaali, ning filtreeritud proov suunatakse masinasse. Analüüs ise võtab aega kuus-seitse minutit ja võimaldab tuvastada klassikalisi narkootilisi aineid, sealhulgas kanepit. Tulevikus on võimalik lisada uusi narkootilisi aineid.
Hetkel on loodud kaks analüüsimasinat, kuid Heiko Mihkelson, PPA ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht, rõhutas, et need on veel liiga suured, et politseinikud saaksid neid igapäevaselt kaasas kanda. Neid soovitakse peamiselt kasutada liiklusjärelvalves narkojoobes juhtide tuvastamiseks ning erinevates avaliku korra tagamise situatsioonides, kus on vajalik narkojoobes isikute tuvastamine. See seade on oluliselt täpsem kui varasemad seadmed ja kiirtestid.
Aparaadi arendamine on kestnud kümme aastat ja selle arendus jätkub. Eesmärgiks on teha seade väiksemaks, kiiremaks ja täpsemaks koostöös ülikooliga. Mazina-Šinkar märkis, et masina tundlikkus võimaldab tuvastada isegi väikseid koguseid narkootilisi aineid organismis. Kui näiteks kanep legaliseeritakse Euroopas laiemalt, tuleb leida piirnormid, mis eristavad narkojoovet jääkidest, kuna narkootilised ained võivad organismis püsida mitmeid päevi. “Kuna see analüüs annab kvantitatiivseid tulemusi, on meil vaja aru saada, kuidas neid tulemusi tõlgendada. Narkootilised ained jäävad organismi mitmeks päevaks, nii et inimene ei pruugi olla narkojoobes, kuigi jäägid on veel organismis,” selgitas nooremprofessor Mazina-Šinkar.
