Riigikogu rahanduskomisjoni tänasel istungil alustati koos ministritega järgmise aasta riigieelarve eelnõu arutamist.
Rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni sõnul on kavas arutada komisjoni mitmel istungil riigieelarvet ministeeriumide valitsemisalade kaupa.
„Arutelu käigus soovime ministritelt saada teavet tegevuspõhises eelarves kavandatud programmide eesmärkide ja kulude kohta, missugune on soovitud tulemus ning kuidas seda mõõdetakse,“ ütles Akkermann. „Eelarves on vaja tagada põhjendatus ja läbipaistvus,“ rõhutas Akkermann.
Akkermann tõi eelarves esile, et 2024. aasta kulude kasvu mõjutab peamiselt edasiantavate maksude, tööjõu- ja majandamiskulude ning finantskulude tõus. Vähenevad muud tegevuskulud.
Rahanduskomisjoni aseesimees Jaak Aab toonitas, et tuleva aasta riigieelarve käsitlemisel on vaja suuremat selgust ja põhjendatust. „Eelarvest kumab vastu, et ei ole plaani, kuidas majandusele jalad alla saada. Puudub selge riiklike investeeringute programm, loodetakse ainult eurorahadele,“ ütles Aab. Ta selgitas eurorahade kasutamise probleemi, sest omavalitsustel ja ettevõtjatel pole sageli võimalust katta omaosalust europrojektides, mille suurus on üle 30 protsenti. Laenu võtmise võimalused on kahanenud ja intressid kasvanud. Aabi arvates ei ole õige majanduslanguse tingimustes hüppeliselt makse tõsta, 2025 plaanitakse maksukoormust tõsta ligi 700 miljonit aastas lisaks 2024. aasta maksutõusudele.
Akkermann märkis, et tuleva aasta eelarve ja eelarvestrateegia koostamisel on prioriteedid nii sõjaline kui ka laiapindne julgeolek, majanduskasv läbi rohereformide, haridus, riigi rahanduse jätkusuutlikkus ja Ukraina toetamine.
Kaitse-eelarve ületab 2024. aastal esimest korda 3 protsendi piiri sisemajanduse kogutoodangust, millele lisandub liitlaste vastuvõtmise kulu.
Julgeoleku tagamise kõrval suunatakse 2024. aastal majandusse investeeringute ja investeeringutoetustena 1,9 miljardit eurot.
2024. aasta riigieelarves püsib laiapindne kokkulepe eraldada teadusrahastusele 1 protsent SKP-st. Eestikeelsele haridusele üleminekuks on järgmisel aastal 71,9 miljonit eurot.
2024. aastal tõuseb riigitöötajatest ainult õpetajate palk. Õpetajate tööjõukuludeks on 2024. aasta eelarves ette nähtud 561,9 miljonit eurot, mis kasvab 25 miljoni euro võrra. Lisaks toetatakse esimest korda tööle asuvaid õpetajaid ja tugispetsialiste, eraldades lähtetoetuseks kokku 3,7 miljonit eurot.
Tuleva aasta eelarve struktuurne puudujääk jääb -1,2 protsendile SKP-st. Järgnevateks aastateks ehk alates 2025. aastast plaanib valitsus hoida struktuurset positsiooni vähemalt või paremana -1 protsendist SKP-st.
Riigieelarve eelnõu tulude kogumaht on 2024. aastal 16,8 mld eurot. Võrreldes 2022. aasta sügisel vastu võetud eelarvega kasvavad tulud 1,2 mld euro võrra ehk 7,7%. Kulude kogumaht on 2024. aastal 17,7 mld eurot, kasvades 2023. aastaga võrreldes 0,8 mld eurot ehk 4,9%.
2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu tänasel arutelul osalesid rahandusminister Märt Võrklaev, majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo ja kliimaminister Kristen Michal.
Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (306 SE) Riigikogu täiskogu istungile 18. oktoobril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
