Balti Assamblee auhinna kunstide kategoorias sai silmapaistva ja mitmekülgse kunstnikutöö ning projekti „Biotoopia“ eest Eesti kunstnik Peeter Laurits.
„Biotoopia“ on Lauritsa 2021. aastal asutatud konverentsi- ja kunstiürituste sari, mille eesmärk on luua sümbiootilisi kontakte teadlaste ja kunstnike vahel. Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Timo Suslov avaldas konkursi tulemuste üle head meelt. „Peeter Laurits pole mitte ainult juhtiv fotokunstnik ja väga mitmekülgne loovisik, vaid ka märkimisväärne ühiskondlik mõtleja, kes on oma tegevusega andnud suure panuse uute paradigmade juurutamisse ning loojate väljendusvõimaluste laiendamisse,“ sõnas Suslov.
Balti Assamblee kirjandusauhinna pälvis Leedu tõlkija ja luuletaja Antanas A. Jonynas sonettide kogumiku „Naujieji sonetai“ eest. Teadusauhinna pälvis Läti muusikateadlane Arnolds Laimonis Klotiņš monograafiate eest, mis käsitlevad muusika-ja loomingulist elu sõjajärgses stalinismiaegses Lätis ning samal ajal Euroopas eksiilis toimunud Läti muusikaelu.
Eesti nominent kirjandusauhinnale oli Rein Raud romaaniga „Päikesekiri“ning teadusauhinna nominent oli Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak, kelle viimase viie aasta teadustöö käsitleb uute digitehnoloogiate kasutamisega kaasnevaid võimalusi ja riske.
Auhind koosneb rahalisest preemiast, tunnistusest ja kujukesest, mis antakse välja igal aastal Balti Assamblee istungjärgu ajal. Tänavu toimub auhinnatseremoonia BA 42. istungjärgu ajal, 23. novembril Tallinnas.
Žüriisse (pildil, Foto: Balti Assamblee) kuulusid kunstnikud ja eksperdid Leedust, Lätist ja Eestist: Karl Martin Sinijärv, Elin Kard, Anu Noorma, Donata Mitaitė, Petras Skirmantas, Valdemaras Razumas, Ilze Jansone, Orests Silabriedis ja Valdis Muktupāvels.
Balti Assamblee annab kirjandus-, kunsti- ja teadusauhindu välja alates 1994. aastast, eesmärgiga soodustada nende valdkondade arengut Balti riikides.
