Eesti statistikaameti andmetel elas 2022. aastal suhtelises vaesuses 22,6% Eesti elanikkonnast, mis on 1,6 protsendipunkti rohkem kui aasta varem. Suhteline vaesus on olukord, kus inimese sissetulek on väiksem kui pool keskmisest sissetulekust.
Suhtelise vaesuse suurenemine on muret tekitav trend, mis näitab, et üha enam inimesi ei jõua Eestis ära elada.
Suhtelise vaesuse põhjused
Suhtelise vaesuse põhjuseks on mitmeid tegureid, sealhulgas:
- Madal palgatase: Eesti palgatase on võrreldes teiste Euroopa riikidega suhteliselt madal. Seetõttu on paljudel inimestel raske teenida piisavalt raha, et katta oma põhivajadusi.
- Tööpuudus: Tööpuudus on samuti üks suhtelise vaesuse põhjuseid. Töötud inimesed ei saa sissetulekut, mistõttu on nad sunnitud elama väga kitsalt.
- Kõrged hinnad: Elukalliduse tõus on samuti panustanud suhtelise vaesuse suurenemisse. Eriti mõjutavad kõrged hinnad vaeseid peresid, kes peavad kulutama suurema osa oma sissetulekust toidu, eluaseme ja transpordi eest.
Suhtelises vaesuses elab 82 protsenti üksikutest vanainimestest
Eestis on toimetulekupiiriks ette nähtud summa, mis peab üle jääma pärast kodulaenu või üüri ja kommunaalmaksete tasumist. Esimese täiskasvanud pereliikme kohta on see 200 eurot, teisele 160 ja iga lapse peale arvestatakse 240 eurot kuus. Kui raha vähem alles jääb, peetakse seda absoluutseks vaesuseks. Et inimesed ikka hakkama saaksid, kompenseeritakse sissetuleku ja toimetulekumäära vahe omavalitsuste kaudu.
2022. aasta juunis tõsteti toimetulekupiiri üle pika aja veerandi võrra ning toetuse arvestamisel lubati arvesse võtta ka eluasemelaen ja selle intressid. Samas on nende abinõude mõju kõrge hinnatõusu mõjul juba lahtumas. Sinisaar märgib, et kui mullu oli ühe taotluse keskmine suurus 374 eurot, siis tänavu teisel poolaastal juba üle 410 euro.
Absoluutses vaesuses elavate inimeste arv on olnud pidevas languses. Kui 2020. aastal oli neid 2,2 protsenti, siis aasta hiljem 1,4 protsenti, nähtub Statistikaameti andmetest.
Samas on suhteline vaesus, mis iseloomustab sissetulekute jaotust ja ebavõrdsust, juba mõnda aega tõusuteel. 2021. aastal kasvas see ligi 23 protsendini, olles aasta varem 20,6 protsenti. Suhtelise vaesuse all kannatavad kõige rohkem üksikud inimesed. 2021. aastal oli üksi elavate 65aastaste ja vanemate suhtelise vaesuse määr 82 protsenti, kõikide sama vanusegrupi inimeste seas aga 52 protsenti.
Suhtelise vaesuse mõju
Suhteline vaesus võib avaldada negatiivset mõju inimeste tervisele, haridusele ja sotsiaalsele elule.
- Terviseprobleemid: Suhtelises vaesuses elavad inimesed on tõenäolisemalt haiged kui need, kes ei ole vaesuses. See on tingitud sellest, et neil ei ole sageli piisavalt raha, et endale tervislikku toitu osta, arsti juurde minna või osta ravimeid.
- Haridusprobleemid: Suhtelises vaesuses elavad lapsed on tõenäolisemalt koolist väljalangejad kui need, kes ei ole vaesuses. See on tingitud sellest, et neil ei ole sageli kodus piisavalt toetust või vahendeid, et õppida.
- Sotsiaalne tõrjutus: Suhtelises vaesuses elavad inimesed võivad tunda end teistest isoleerituna. See on tingitud sellest, et nad ei saa sageli osaleda ühiskondlikest tegevustest või kulutada raha endale meeldivale.
Riigi roll suhtelise vaesuse vähendamisel
Riik saab suhtelise vaesuse vähendamiseks teha mitmeid asju, näiteks:
- Tõsta palkasid: Riik saab aidata suhtelist vaesust vähendada, tõstes palkasid. See aitaks inimestel teenida rohkem raha, et katta oma põhivajadusi.
- Luua uusi töökohti: Riik saab aidata suhtelist vaesust vähendada, luues uusi töökohti. See aitaks vähendada tööpuudust, mis on üks suhtelise vaesuse põhjuseid.
- Toetada vaeseid peresid: Riik saab aidata suhtelist vaesust vähendada, toetades vaeseid peresid. See võib hõlmata näiteks toetusi, soodustusi ja abiteenuseid.
Suhtelise vaesuse vähendamine on oluline eesmärk, mis nõuab riigi ja ühiskonna koostööd.