Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osalevad täna Euroopa Liidu parlamentide välis- ja julgeolekupoliitika ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika konverentsil, kus on tähelepanu keskpunktis Euroopa julgeoleku tugevdamine ja Venemaa agressioonisõda Ukrainas.
Stoicescu märkis, et Euroopa Liidu riikide kaitsekulutuste ja -investeeringute kasv peaks olema senisest palju kiirem, sealhulgas tuleks Euroopa julgeoleku tugevdamiseks märgatavalt suurendada kaitsetööstuse tootmisvõimekust. Tema sõnul on vaja, et lääneriigid oleksid oma otsustes ja tegudes ühtsed.
„Venemaa on ja jääb meile püsivaks ohuks. Seetõttu peame kindlustama, et meil oleksid piisavad varud ning saaksime toetada relvastuse ja laskemoonaga ka Ukrainat, kes võib vajada meie abi veel pikemat aega,“ ütles Stoicescu, lisades, et Euroopa Liit peab võimalikult kiiresti täitma Ukrainale antud lubaduse annetada miljon suurtükimürsku. Tegu on Eesti initsiatiivil tehtud otsusega, mille kinnitas kevadel Euroopa Ülemkogu.
Mihkelson ütles, et kaitsetegevusse tehtavad investeeringud, aga ka sihikindel välispoliitika on praeguses julgeolekuolukorras üliolulised. Tema sõnul pole püsiva rahu taastamine Euroopas mõeldav enne, kui Ukraina on Venemaa algatatud sõja võitnud.
„Ukraina vajab meie aktiivset abi ja toetust nii kaua, kui nad on saavutanud võidu, Venemaa on strateegiliselt lüüa saanud ja oma väed Ukraina territooriumilt välja viinud ning agressioonikuriteo süüdlased eesotsas Venemaa poliitilise juhtkonnaga on saadetud kohtu alla,“ lausus Mihkelson, kelle sõnul tuleb lisaks rahvusvahelise eritribunali loomisele jätkata ka Vene agressiooni hinna tõstmist sanktsioonide ja muude piiravate meetmete kaudu.
Madridis toimuval parlamentaarsel konverentsil arutatakse kogu päeva jooksul ELi välis- ja julgeolekupoliitika ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika prioriteete, väljakutseid ja arenguid, samuti Venemaa agressiooni Ukrainas ja selle tagajärgi ning Euroopa julgeoleku tugevdamist. Konverents on osa Hispaania Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisest, mis kestab 1. juulist kuni aasta lõpuni.
