Valitsuse heaks kiidetud 2024. aasta riigieelarves prognoositakse kohalikele omavalitsusele uueks aastaks umbes 10% ehk 175 miljoni euro võrra suuremat tulumaksu laekumist. Sellest 64 miljoni eest tulumaksu nähakse ette kohalike omavalitsuste tulubaasi ümber tõstetud matuse-, pikaajalise hoolduse- ning asendushoolduse toetuste asendamiseks, mida senini eraldati toetusfondist. Täiendavalt suunati nende ülesannete katteks 19 miljonit eurot tasandusfondile juurde.
„Kohalike omavalitsuste võimestamine ning nende finantsolukorra parandamine on jätkuvalt valitsuse üheks prioriteediks. Paraku aga riigi rahakoti väga kehva seisu tõttu ei olnud võimalik 2024. aasta riigieelarvesse kohalikele omavalitsustele täiendavat rahasüsti planeerida,“ nentis regionaalminister Madis Kallas. „Küll aga prognoositavalt suurenevad omavalitsuste põhitegevuse tulud võrreldes 2023. aastaga u 6% tänu tulumaksu suuremale laekumisele. Sellega pöördub omavalitsuste põhitegevuse tulude reaalkasv üle mitme aasta jälle positiivseks.“
Üldhariduskoolide õpetajate palgatõusuks eraldatakse 2024. aasta riigieelarvest täiendavalt 4,77%. Lasteaedade õpetajate palgatoetuseks eraldab riik omavalitsustele juurde 6,7% ehk ühe miljoni euro. Pikaajalise hoolduse reformiks nähakse omavalitsustele 2024. aastaks u 19 miljonit eurot enam kui 2023. aastal ehk kokku 58 miljonit eurot.
Samuti suurendatakse investeeringuid kohalike omavalitsuste hoonete energiatõhususse ja kestliku ühistranspordi arendamiseks. Suuname 2024-2025. aasta EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavatest vahenditest (nn CO2 kvoodikaubanduse tuludest) täiendavalt 48 miljonit eurot kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhususe parandamiseks ning 20 miljon eurot omavalitsuste energiatõhusa vähese heitega ühistranspordi arendamiseks.
„Olles omavalitsusjuhtidega olnud pidevalt kontaktis ning pidanud eelarve läbirääkimisi sisuliselt juba kevadest, mõistan väga hästi, et vaatamata nimetatud tulude kasvule, on linnad ja vallad sellegipoolest tuleviku suhtes ebakindlad, sest nende kulud on samuti hüppeliselt kasvanud,“ tõdes regionaalminister Kallas.
„Lisaks on meil teatavasti omavalitsusi, kes on juba praegu väga suurtes finantsraskustes ning keda senise süsteemi järgi eraldatav tulumaksu lisalaekumine ei aitaks. Seetõttu võttis riik neile omavalitsustele kiire leevenduse pakkumiseks juulis vastu seaduse, et esimeseks lahenduseks suurendatakse 2024. aastal kohalike omavalitsuste tulumaksu laekumise osa riiklikelt pensionidelt 2,5%-ni ning vähendatakse tulumaksu laekumist muudelt tuludelt 11,89%-le,“ selgitas regionaalminister Kallas. Muudatuse raames suurendatakse omavalitsuste tulumaksu laekumisi riiklikult pensionilt 16,3 miljonit eurot ja vähendatakse muudelt tuludelt tulumaksu 24,7 miljonit eurot. Sellest jääv vahe ehk 8,3 miljonit suunatakse tasandusfondi.
„Muudatuse eesmärk on olnud toetada täiendavalt väiksema jõukusega omavalitsusi, kelle majanduslik situatsioon on hetkel kõige keerulisem,“ selgitas regionaalminister Kallas.
Lisaks 2024. aastaks planeeritud tulubaasi muudatustele otsib regionaalminister koos kohalike omavalitsustega täiendavaid võimalusi, kuidas alates 2025. aastast suurendada ulatuslikumalt linnade ja valdade tulubaasi. Regionaalminister Madis Kallas on juba alates kevadest kohtunud kohalikke omavalitsusi esindava Eesti Linnade ja Valdade Liiduga (ELVL), arutamaks omavalitsuste finantsvajadusi ning leidmaks üheskoos omavalitsusjuhtidega pikaajalisi ja jätkusuutlikke lahendusi nende finantsolukorra parandamiseks Neid ümberkorraldusi soovitakse teha omavalitsusi kaasatult, töötades muudatusettepanekud välja omavalitsustega koostöös. Ministeerium on esitanud omavalitsustele oma nägemuse võimalikest muudatusvariantidest. Omapoolsed ettepanekud on ministeeriumile esitanud ka ELVL, kes koondas kokku kohalike omavalitsuste tagasiside sellest, millised tulubaasi süsteemi muudatused linnu ja valdu nende endi hinnangul enim aitaks.
Nüüd asutakse sügise vältel ministeeriumi ja ELVL koostöös neid ettepanekuid töögruppides läbi analüüsima, selgitamaks välja, milliste ettepanekutega liigutakse edasi 2025. aasta tulubaasi muudatusteks. Teisipäeval toimus selleks ministeeriumi ja kohalike omavalitsuste vaheline esimene rahandustöögrupi kohtumine, kus arutati ennekõike tasandusfondi muudatustega seotud teemasid.
