Eesti üldhariduskoolidest lahkub ajutiselt või lõplikult keskmiselt 1500 õpetajat aastas. Kogenud õpetajate ametist lahkumine on kujunemas teravamaks probleemiks, kui uute õpetajate vähene pealekasv. Ühe täiskohaga kogenud õpetaja lahkumine tähendab koolile vähemalt 10 000 eurot lisakulu, selgub Arenguseire Keskuse värskest lühiraportist “Õpetajate ametist lahkumine“.
Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko sõnas, et seni nähti õpetajate järelkasvu probleemi põhjusena peamiselt uute õpetajate nappust, kuid suurem mure on hoopis olemasolevate õpetajate lahkumine. “Aastate lõikes kõigub Eesti koolidest lahkuvate õpetajate arv 1200 ja 1900 vahel, mis moodustab igal aastal 8-12% kõigist meie õpetajatest. Karjääri tipus olevad kogenud õpetajad moodustavad koolidest lahkujatest kolmandiku,” tõi Kindsiko välja ning täpsustas, et õpetajate lahkumise näitajates mängib rolli ka lühiajaliste töölepingute kasv Eesti koolides.
2021/22 õppeaastal lahkus Eesti üldhariduskoolidest ajutiselt või lõplikult 1704 õpetajat, neist 60-aastaseid ja vanemaid oli 24%. Lahkujatest suurima osa moodustavad aktiivses tööeas olevad õpetajad, neid on lahkunud õpetajate hulgas koguni 76%. 30% lahkujatest on vanuses 40-59 ehk tõenäoliselt karjääri keskel olevad vilunud õpetajad. Lisaks on varasemad uuringud leidnud, et kolmandik alustavatest õpetajatest paneb ameti maha esimese kolme tööaasta jooksul.
Arenguseire Keskus toob lühiraportis välja, et arvestades õpetaja töötasu miinimummäära, tähendab ühe täiskohaga kogenud õpetaja lahkumine koolile vähemalt 10 000 eurot lisakulu. Arvesse läheb näiteks asendamisest tekkiv kulu – uute töötajate madalam koormus, uue töötaja soovitud kõrgem palk või lahkunud töötaja töö katmine mitme olemasoleva töötajaga, mis võib kaasa tuua töökoormuse kasvu ja läbipõlemist allesjäänutele.
Eesti Haridustöötajate Liidu uuringu kohaselt on 58% Eesti õpetajatest kaalunud töölt äraminekut ning 92% on kogenud läbipõlemist. Eesti ja rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et meesõpetajate lahkumise tõenäosus on naisõpetajatest suurem. Iga viies lahkunud õpetaja on meesõpetaja (19%), samas kui meesõpetajate osakaal kõikidest tegevõpetajatest Eestis on 15%. Ainete lõikes lahkuvad enim eesti keele, matemaatika ja inglise keele õpetajad.
Ka mujal maailmas tehtud uuringud viitavad, et õpetaja ametist lahkumise kavatsused on kasvanud pandeemia-aastate järel eelkõige karjääri keskel ehk suure kogemusega õpetajate seas. “Samas näeme, et nendes riikides, kus õpetaja töötasu on kõrgem, on ametist lahkumise määr madalam,” lisas Kindsiko.
Lühiraport “Õpetajate ametist lahkumine“ on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Õpetajate järelkasvu tulevik“. Arenguseire Keskuse uurimissuuna „Õpetajate järelkasvu tulevik“ eesmärgiks on globaalsete ja siseriiklike trendide põhjal töötada välja õpetajate vajaduse ja järelkasvu stsenaariumid aastani 2040.
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu juures. Keskus viib läbi erinevatel teemadel uurimisprojekte, mille eesmärk on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ning uute trendide ja arengusuundade avastamine.
Allikas: Arenguseire Keskus
