Sel aastal seitsmendat korda toimunud tänuüritusel tõsteti esile inimesi, kes on eriliselt silma paistnud võitluses lähisuhtevägivalla, laste ja naiste vastaste kuritegude ning inimkaubanduse vastu ja tegelenud vägivallaennetuse ja ohvrite abistamisega ühiskonnas laiemalt.
President Alar Karis märkis oma sõnavõtus, et vabadus vägivallast on selline vabadus, mis väärib alati kaitsmist. „Vaba olla vägivallast. Vaba olla hirmust, et sind lüüakse. Vaba kiusamisest. Alandusest ja ahistamisest. Ahastusest, et lapsed näevad kodukurjust või tabavad neidki hoobid. Sajad ja tuhanded inimesed tunnevad, et just selle vabaduse puudumine – olla vaba vägivallast –võtab nende elust päikese ja toob sinna norutuse,“ lausus riigipea ning avaldas tänu kõigile, kelle igapäevane töö või hool on märgata abivajajaid, toetada neid, aga ka takistada vägivallatsejaid ja suunata neid paremaks saamise keerulisel teel.
Vabariigi President sõnas, et Eestis suureneb sotsiaalse normina vägivallavaba elu ootus. „Mitte ainult politseinikud ei räägi, et peretüli pole peresisene asi, sama tunnetus kajab vastu ka ühiskonnas. Meie kõigi turvalisus haarab endasse ka vabaduse vägivallast, mis peitub kellegi koduseinte vahele ja peresuhete sisse,“ lausus ta.
Justiitsminister Kalle Laanet sõnul loeb iga tegu ja inimene, kes aitab seista vägivalla vastu. „Kõik tänased laureaadid on pidanud vägivallaga võitlust vankumatu järjekindlusega. Nad on eeskujuks meile kõigile. Iga päästetud laps, naine, mees, eakas ja iga elus kannapöörde teinud kurjategija on suur väärtus, mille loomisel on tunnustuse saajatel olnud täita suur roll,“ tähendas justiitsminister Kalle Laanet.
Kokku esitati vägivallaennetuse auhinnale 17 kandidaati, kelle seast tõstis ennetusnõukogu esile 8 laureaati.
Arno Lauk on politseitöös omandanud vägivalla märkamise oskuse. Nähes oma igapäevatöös vägivalla tõttu kannatavate laste ja täiskasvanute olukordi, näeb ta tagajärgede leevendamise kõrval vajadust tegeleda süsteemselt ka vägivalla ennetusega. Nii on ta juhendanud teiste seas abipolitseinikke ja politseikadette ning organiseerinud koolitusi, suurendamaks teadlikkust lähisuhtevägivallast. Ta peab oluliseks teha Eestis kõik selleks, et vägivalda ennetada, lahendada juhtumeid ohvrisõbralikult ja õiglaselt.
Kaire Talviste töötab psühhoterapeudina pere- ja seksuaalvägivalla ohvritega individuaalselt, aga ka perede ja paaridega. Lisaks igapäevatööle kannatanutega on ta panustanud vägivallaennetusse ka teisiti – ta on avaldanud artikleid ja raamatuid, mis on olulised õppematerjalid vägivaldsest suhtest lahkuda soovivatele inimestele. Kaire on uurinud laste võõrandamise teemat ning teinud sel teemal koolitusi. Kaire on oma töös proaktiivne, traumateadlik, kannatanukeskne, otsekohene ja toetav ja orienteeritud võrgustikutööle.
Lea Voltri on sotsiaalpedagoog, kes on aastaid teinud tööd nii vägivalla ennetajana kui ka ohvrite abistajana. Aastatepikkuses igapäevatöös tuleb esile tema julgus, siirus ja tahe päriselt aidata. Nii on ta teinud päevatööd, vabatahtlikku tööd ja koostööd pea kõikide selle valdkonna abiorganisatsioonidega oma piirkonnas. Tartu Hariduse- ja Tugiteenuste Keskuses veab ta eest sotsiaalpedagoogide aineühendust, et suurendada kolleegide pädevust vägivallaennetuse ja- teadlikkuse valdkonnas. Üks olulisemaid teeneid kogu Eestile on Lea Voltri aktiivne ja valdavalt vabatahtlik tegevus laste seksuaalse vägivalla ennetamiseks. Selleks on ta üle 20 aasta teinud Eesti koolides, lasteaedades ja mujalgi rahvusvaheliselt väljatöötatud teaduspõhise programmi koolitusi, mis tuleks läbida igal lapsel ja täiskasvanul. See on ääretult oluline ja tänuväärne töö, kuna sageli lapsed ise ei räägi, mis nendega on juhtunud.
Kati Arumäe on vägivallaennetusse panustanud üle 20 aasta. Enamiku sellest on ta töötanud politseinikuna, vastutades muu hulgas lähisuhtevägivalla ennetamise, tõkestamise ning ohvrite abistamise valdkondade arendamise eest nii Politsei- ja Piirivalveameti sees kui ka selle esindajana vägivallaennetuse võrgustikes. Kui Kati politseis nende teemadega alustas, ei olnud Eestis veel täpset arusaama, kuidas lähisuhtevägivalda tõkestada ning kuidas saaks politsei koostöös sotsiaalvaldkonnaga seda tõhusalt teha. Tema kirglik ja järjepidev suunamine on olnud oluline panus lähisuhtevägivalla tõkestamiseks sellisel tasemel, nagu seda politseis ja asutuste vahelises koostöös praegu tehakse. Praegu töötab ta vägivallaennetuse tugiliini juhina. Ta on väsimatu koolitaja ning uute lahenduste väljamõtleja.
Anu Leps on vägivalla ennetamise ning inimkaubanduse tõkestamise valdkonnas töötanud pikka aega. Selles töös on ta panustanud kogu südamega, tegutsedes nii vägivalla-alase teadlikkuse suurendajana, vägivallaohvrite abistamise parandajana ning vägivallatsejatele tähelepanu suunajana. Ta juhib inimkaubanduse ennetamise võrgustiku tööd, tuues kokku ministeeriume, jõustruktuure, ohvriabi ja kodanikuühendusi. Tänu temale on Eestis olnud võimalik teha mitu olulise mõjuga ennetavat ja ohvreid toetavat tegevust väisrahastuse toel, milleks muidu poleks vahendeid leidunud. Lisaks koostööle ekspertidele töötab Anu ka noortega, panustades nii tuleviku väärtusruumi. Ta esindab Eestit mitmes rahvusvahelises vägivalla ennetamisega tegelevas võrgustikus, jagades nii Eesti kogemusi välismaale ning tuues teiste kogemusi ka Eestisse.
Mari Puniste on naistevastase vägivalla ohvreid toetanud alates 2013. aastast toonases Tartu naiste tugikeskuses. 2019. aastast on ta pühendunud projektide juhtimisele, mis on suunatud vägivalla ennetamisele, spetsialistide teadlikkuse suurendamisele ohvrite abistamisel ning üldise vägivalla-alase teadlikkuse suurendamisele ühiskonnas. Ta on algatanud ja edukalt korraldanud koolitusi näiteks ohvritega kokku puutuvatele spetsialistidele traumateadlikuks toetamiseks, kübervägivalla teemal, aga ka seksuaalset ahistamist ennetavaid koolitusi koolinoortele. Tema juhtimisel on koolitatud sadu Eesti spetsialiste, nende seas sotsiaaltöötajaid, politseinikke, õpetajaid, meditsiinitöötajaid ja teisi vägivallaga esmatasandil kokku puutuvaid spetsialiste. Vägivalla vastu seisab ta aktiivselt ka kohalikus kogukonnas. Naiste Tugi- ja Teabekeskuse naiskonnas on Mari juhtinud organisatsiooni finantsvõimekuse suurendamise algatusi – see on taganud laste jaoks olulise psühholoogilise toe jätkamiseks ligi 10 aastat.
Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus on olnud meie ühiskonnas noorte sporditurvalisuse eestkõneleja ja suunanäitaja. Nad on pööranud suurt tähelepanu füüsilisele ja vaimsele väärkohtlemisele noortespordis. Sihtasutuse eestvõttel on kahel viimatisel aastal noorsportlaste turvalisema spordikultuuri arendamiseks ellu kutsutud mitu algatust, mida Eestis pole varem tehtud. Näiteks töötati välja spordipersonali käitumisjuhend ning juhend ja juhis noorte väärkohtlemise ennetamiseks ning juhtumite lahendamiseks. Samuti töötati välja õppekava „Turvalise ja üksteise arengut toetava keskkonna tagamine spordis“ ning tehti koolitusi vägivallaennetuse ja sporditurvalisuse tagamiseks. Valmis ka vihjeleht „Spordivalvur“, kus saab spordis kehtestatud reeglite rikkumistest sihtasutusele turvaliselt teada anda. Sihtasutuse pingutuste tulemusel on paranenud teadlikkus turvalisest spordikultuurist, mille tõttu oskab üha suurem hulk inimesi märgata ja sekkuda noorte kaitseks. Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse tunnustamine annab ühiskonnale selge sõnumi, et noorte vaimne ja füüsiline väärkohtlemine pole ka spordis aktsepteeritav.
Margus Veem on psühholoog, kes on pühendunud seksuaalkurjategijate ravile. Ta on ainus selle eriala spetsialist Eestis. Ühtlasi on ta juhtinud tähelepanu, et seksuaalkurjategijate vangistuse ajaks tuleb kaaluda sundravi võimalusi ja julgenud avaldada oma seisukohti ka meedias. Oma sihipärase tegevusega on Margus Veem märkimisväärselt panustanud vägivallaennetusse Eestis.
Loe tunnustuse pälvinute põhjalikumaid kirjeldusi justiitsministeeriumi kodulehelt. Vägivallaennetuse auhinda annab välja justiitsministeerium koos presidendi kantseleiga.
