Stenbocki maja, 31. august 2023 – Uue riigieelarve arutelude käigus kiitsid valitsuse liikmed heaks kõikehõlmava eelarverevisjoni tegevuskava. Põhjaliku ja innovaatilise null-eelarve reformiga alustatakse septembrist rahandusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas. Analüüside tulemused on plaanis valitsusele esitada 2024. aasta augustis ja esimese aastaga kaetakse üle poole riigieelarve mahust. Kõiki ministeeriume hõlmav reform on eesmärk läbi viia nelja aasta jooksul.
„Pikalt on räägitud riigieelarve revisjoni vajadusest, sest tulud ei jõua kuludele järgi,“ nentis peaminister Kaja Kallas. „Alates 2016. aastast on Eesti riik elanud üle jõu. Lisaks on viimastel aastatel halvendanud rahanduse olukorda ka COVID, energiakriis ja Venemaa agressiooni mõju. Korras riigi rahandus on majandusliku sõltumatuse ja julgeoleku alus. Selle korda tegemiseks leppisime täna valitsuses kokku konkreetse eelarverevisjoni tegevuskava ning juhtrühma, kes seda eest vedama hakkab. Võtame eelarve pulkadeks lahti, et see nullist uuesti üles ehitada. Vaja on analüüsida iga kuluartiklit, et leida tasakaal kõigi riigi vajaduste ja võimaluste vahel nii, et riigi poolt pakutavate teenuste kvaliteet ei langeks,“ ütles Kallas.
Rahandusminister Mart Võrklaev märkis, et Eesti riik on rahvusvahelises võrdluses aastate jooksul juba väga „õhukeseks“ ja efektiivseks reformitud, samas ei tähenda see, et riiki ei saaks veelgi tõhusamaks teha. „Eesti riigi rahanduse senised saavutused ja tegevuspõhine eelarve annavad meile unikaalse võimaluse eelarve innovatsiooniks ja nullbaasilise eelarve reformiks, mille käigus me vaatame ministeeriumite haldusalade kaupa läbi kõik riigi pakutavad teenused. Me tahame valikutes hoida tihedat seost strateegiate ja riigieelarve vahel, et saada aru, kui palju maksumaksja raha kulub ühe või teise eesmärgi saavutamiseks ja kas kuskil tegevustes on dubleerimist või vajadust muutuste jaoks.“
Riigieelarve revisjoni käigus tehakse ka valdkondade üleseid tõhustamiskavasid ja erinevaid tulemuslikkuse hindamisi. „Esimesena suurema teemana võetakse ette riigi investeeringute juhtimine, et kõik valikud oleks analüüsil tuginevad ja otsustusprotsess põhjalikult läbi mõeldud,“ märkis Võrklaev.
„Sellises mahus ja süsteemsuse astmes ei ole ükski riik eelarvet läbi valgustanud ning tegevuspõhine riigieelarve annab selleks väga hea aluse,“ lisas Võrklaev ja märkis, et Eesti oleks selles osas maailmas esirinnas.
