Uus kooliaasta koputab uksele ja käes on aeg, mil nii väiksemad kui ka suuremad koolilapsed naasevad suvevaheajalt koolipinki, valmis uuteks teadmisteks ja seiklusteks. Kõige märgatavam muutus toimub esimese klassi laste jaoks, kes vajavad rohkem vanemate toetust ja tähelepanu. Nõuandeid, kuidas tagada sujuv ja lapsele toetav üleminek, jagab Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi kooliõde Laura Somelar.
Kooliõe amet avaldas Laura Somelarile muljet juba sel ajal, kui ta ise koolilaps oli. Kooliõe kabinet oli tema jaoks paik, kus sai jagada oma muresid, otsida leevendust valu korral ning vajadusel rahu ja vaikust, et teha kirevast koolielust väike paus. Nüüd, olles juba aasta töötanud kooliõena, pakub ta sama tuge oma kooliõpilastele ning on veendunud, et kooliõe kabinet peaks olema turvaline paik, kuhu laps võib igal ajal sisse astuda.
Enne kooliƵeks saamist on Laura Somelar tƶƶtanud erinevates tervishoiuasutustes sealhulgas PƵhja-Eesti Regionaalhaigla ortopeedia osakonnas ning Kotka Erahaigla operatsioonitoa abilisena. Ćpingute ajal tegi ta praktikat kooliƵe ametis ning just sealt sai alguse tema kirg selle tƶƶ vastu. “Minu praeguses tƶƶs on kƵige positiivsem igapƤevane suhtlus lastega ning panus nende tervisesse ja arengusse. Kooliaasta lƵpuks on mitmed mured murtud ning paljude laste tervislikud harjumused on paranenud,” rƵƵmustab Laura Somelar oma tƶƶ üle. Eriliselt paneb teda oma tƶƶst rƤƤkides naeratama see, et ta tƶƶtab kooliƵena oma endises koolis.
Uue elurütmiga harjumine vajab kodust tuge, suhtlemist ning tähelepanu
Esimesse klassi astuval lapsel algab mƵneti nagu uus elu ā uued inimesed, tegevused, ajakava. VƤikseid koolijütse toetava kooliƵe sƵnul vƵib selline rutiinimuutus olla lapse jaoks alguses suur. “Laps Ƶpib uut maailma tundma suhtlemise, trennide ja huviringide kaudu, mis omakorda pƵhjustab tavalisest rohkem eemalolekut perekonnast. SƵprade ja kaaslastega koos olemine on tƤhtis, kuid peamine kindlus- ja turvatunne peaks tulema siiski kodust,” mƤrgib Laura Somelar.
Iga laps kohaneb uue olukorraga erineva kiirusega, kuid on selge, et üleminekul uude keskkonda vajab ta rohkem mƵistmist ja kuulamist. “Oluline on suhelda lapsega, et mƤrgata tema huvisid ja tugevaid külgi, aga ka hirme ja murekohti,” rƤƤgib kooliƵde ning lisab, et lastele tuleb anda aega ning suhelda nendega kannatlikult, nende tempos. Ta rƵhutab, et esimestel kooliaastatel on vƤga oluline koostƶƶ lapse, lapsevanema ja koolipere vahel.
Piisav uni ja tervislik hommikusƶƶk loovad aluse edukaks pƤevaks
Lapsele sujuvaks kohanemiseks kiire koolielu ja uue rutiiniga on oluline tagada piisav ƶƶuni ning regulaarne ja mitmekesine toitumine. “Esimese kooliastme Ƶpilane vajab korralikku unerežiimi, et Ƶpitud tarkuseid talletada ning uueks pƤevaks uuesti virk ja kraps olla. Ideaalne ƶine uni peaks algklassi Ƶpilastel kestma 9-10 tundi,” rƵhutab Somelar ning soovitab, et vƤhemalt tund aega enne magamaminekut vƵiks olla ekraanivaba aeg. “Piisava ƶƶune saamiseks on oluline sisse seada kindel magamaminekuaeg. Kui seda jƤlgida, on laps vƤljapuhanud ning suudab nii koolitunnis kui ka treeningutel ja huviringides paremini hakkama saada.”
Hea pƤeva algus annab kogu pƤevale Ƶige meeleolu ja enesetunde ning seetƵttu pole korraliku unerežiimi kƵrval vƤhem oluline ka hommikurutiin. “Soovitatav on hommikuti Ƥrgata piisavalt vara, et jƤƤks aega perega koos sƶƶmiseks ning koolikoti üle vaatamiseks. See aitab lapsel pƤeva rahulikult alustada ning kooli minna vƤrskelt ja Ƥrksana,” soovitab kooliƵde.
Terapeut annab nƵu: kuidas valmistuda erivajadustega lapse esimeseks koolipƤevaks
“Hommikusƶƶk vƵiks olla kerge, lihtsasti seeditav ning madala rasvasisaldusega. Esmane energia peaks tulema tƤisteratoodetest, marjadest ja puuviljadest,” soovitab kooliƵde ning julgustab lastega koos arutama, millised toidud neile meeldivad. “TƤnapƤeval on palju huvitavaid retsepte ning nƤiteks vƵib putru valmistada juba eelneval Ƶhtul. Kuid kui puder ei maitse, siis ei peaks seda peale sundima,” rƵhutab ta. Valmistooted nagu kohukesed ja hommikusƶƶgihelbed vƵivad sisaldada peidetud suhkrut ja tƶƶdeldud rasvu, mistƵttu soovitab kooliƵde neid pigem vƤltida. “Vahel kuuleme, et koolitoidud ei maitse vƵi ei tekita isu. Sel juhul peaks julgustama last erinevaid toite proovima. Ćldiselt on koolitoidud maitsvad ja mitmekesised. Kui aga laps koolitoidust keeldub, vƵib kaaluda tervislike vahepalade kaasa andmist, et lapsel ei jƤƤks sƶƶgikord vahele. See on siiski kordades parem kui vahetunnis ostetud saiakesed vƵi kommid,” leiab kooliƵde.
Harjumuste muutmine võib olla väljakutse, kuid kindlasti mitte võimatu. Kooliõde usub, et varakult juurutatud harjumused, nagu kindel magamamineku aeg või ühine söömine, on head alustalad lapse päevakava kujundamiseks ja selle hoidmiseks.
Rohkem liikumist, vƤhem nutiseadmeid
Aktiivsed ja heas füüsilises vormis lapsed on rƵƵmsamad ning valmis uuteks vƤljakutseteks. Oluline on hoida lapsed liikumises ka koolivaheajalt naastes. “VƤhene liikumine ja ebatervislik toitumine vƵivad pƵhjustada vƤsimust, halba enesetunnet ning soodustada haigestumist. Soovitan lastele alati jalutada nii palju kui vƵimalik ning vƤltida liigset transpordivahendite kasutamist. Samas tuleks silm peal hoida ka neil lastel, kes treenivad palju,ā rƤƤgib Somelar.
Ćpingute, sƵprade ja treeningute kƵrval vƵib laps aeg-ajalt vƤsida ning seda tuleb mƤrgata. “Siinkohal vƵib last julgustada rƤƤkima oma enesetundest ja jƵuvarudest ning vajadusel jƤƤda koju. NƤiteks pikalt vinduma jƤƤnud külmetushaigus vƵib suures plaanis rohkem kahju teha, kui paar pƤeva kodust ravi,ā tƵdeb Laura Somelar.
Omavalitsused saavad tƤiendavat toetust vƤikeste maakoolide pidamiseks
Veel paneb kooliƵde lapsevanematele südamele laste nutiseadmetes veedetud aega ja soovitab kooliaasta alguses piirangud kokku leppida. “Soovituslik on piirata ekraanide kasutamist kuni 120 minutiga pƤevas, kuid vƤhem on alati parem. Nutiseadmete asemel peaks koolilaps vƵimalikult palju vaba aega veetma pere ja sƵprade seltsis, Ƶues mƤngides ning trennides ja huviringides uusi tutvusi luues. Raamatute lugemine, Ƶues jalutamine ja sƵpradega suhtlemine aitavad sƤilitada huvi ümbritseva vastu ning hoida sidet pƤriseluga. Liigne arvutimƤngude mƤngimine vƵib lapsi vƤsitada ja muuta nad rahutuks,” rƵhutab Somelar ning rƵƵmustab selle üle, et eelmisel aastal teatasid paljud esimese klassi Ƶpilased, et neil on piiratud ekraaniaeg ning vanemad jƤlgivad, millist sisu nad tarbivad. “Kuna internet on tƤis ootamatusi, on vanemate jƤrelvalve vƤga oluline.” Lapsed Ƶpivad eelkƵige oma vanematelt ja neid igapƤevaselt ümbritsevatelt inimestelt. SeetƵttu on oluline anda vanemana head eeskuju ning eelistada ekraanide kasutamisele perega ühistegevusi.
KooliƵde on olemas kƵigis olukordades
Kuigi Laura Somelar on tƤnaseks tƶƶtanud kooliƵena ühe Ƶppeaasta, mahub sellesse aastasse küllaga tegevusi. Juba esimeses klassis viib kooliƵde lƤbi tervisekontrolle, mis aitavad tal saada tuttavaks kooli kƵige nooremate Ƶpilastega. Laura hindab kƵrgelt koostƶƶd lapsevanematega, sest kƵik tervisekontrollid, immuniseerimised ja muud protseduurid kooskƵlastakse vanematega. “KooliƵe jaoks on oluline teada, kui lapsel on krooniline haigus, allergia vƵi mƵni terviserisk. See vƵimaldab meil Ƶigel ajal reageerida ning tagada lapse heaolu ja turvalisus koolis,” kinnitab Somelar ning soovitab vanematel kindlasti endale salvestada kooliƵe kontakttelefon. Vajadusel saab korraldada ka kohtumisi Ƶpetajate ja kooliƵe vƵi koolipsühholoogiga, et luua tugev usaldussuhe lapse ja koolikeskkonna vahel.
Oma kooliaega ja kooliƵe külastamist meenutab ta kui head ja turvalist kogemust ning samamoodi ootab ka oma Ƶpilasi enda poole pƶƶrduma, ka siis, kui otseselt kuskilt ei valuta. Koos teiste Tallinna Koolitervishoiu SA kooliƵdedega usub Laura Somelar, et kooliƵe kabinet peaks olema koht, kus saab rƤƤkida oma muredest ja ka rƵƵmudest. “Lapsed on teretulnud vestlema, kuulama vƵi lihtsalt omaette olema. Kui laps tunneb, et ümbritsev on liiga lƤrmakas vƵi tormine, saab ta alati pƶƶrduda kooliƵe vƵi koolipsühholoogi poole, et teha vƤike vaikuse paus. Koolitee algusega seonduv vƵib mƵnikord tekitada Ƥrevust, sellisel juhul julgustan lapsi koheselt mƤrku andma, et leida murele üheskoos lahendus,” innustab kooliƵde.