Dokumentide massiline salastamine AK-märke abil jätkub

Avalikus sektoris valminud dokumendile võib avaliku teabe seaduse kohaselt lisada asutusesisese kasutamise ehk AK-märke üksnes juhul, kui see vastab teatud kriteeriumidele, näiteks sisaldab tundlikke isikuandmeid või selle avaldamine võib kahjustada kellegi eraelu puutumatust.

Ehkki juba aastaid on mõne aja tagant tõstatunud probleem, et ametnikud kasutavad seda piirangut liiga kergekäeliselt, siis tegelikkuses on olukord pigem halvenenud.

Viimane näide pärineb sellest nädalast, kui rahandusministeerium salastas rahandusminister Mart Võrklaeva kirja kultuuriministeeriumile, kus minister andis tungiva soovituse võtta rahvusraamatukogu ümberehituseks puuduolev raha kultuurkapitalilt.

Kui ERR-i ajakirjanik hakkas dokumendi vastu huvi tundma, tehti dokument avalikuks ja ministeeriumi pressiesindaja tunnistas, et AK-tempel oli sellele löödud alusetult.