Valitsuse liikmed toetasid tänasel kabinetinõupidamisel riigikantselei poolt ettevalmistatud Eesti rohereformi tegevusplaani aastateks 2023-2025, mis koondab ligi 300 erinevat tegevust energeetikast ringmajanduseni. Rohereformi tegevusplaani eesmärk on vähendada negatiivset keskkonnamõju ning arendada keskkonda hoidvat ettevõtlust ja kaasaegset elukeskkonda.
Peaminister Kaja Kallase sõnul on nii valitsus, ettevõtjad kui Eesti inimesed juba astunud suuri samme puhtama keskkonna kujundamiseks, kuid seatud eesmärkideni jõudmiseks ning vajaliku tempo hoidmiseks on vaja keskset juhtimist ja selget plaani. „Alates septembrist alustab täies mahus tööd kliimaministeerium, mis hakkab koordineerima rohereformiks vajalikke tegevusi,“ lausus Kallas. „Täna valitsuse liikmete heakskiidu saanud tegevusplaan aitab kliimaministeeriumil seda reformi juhtida ja jõudsamalt liikuda Eesti pikaajaliste keskkonna- ja kliimaeesmärkide suunas,“ ütles peaminister.
Rohereformi tegevusplaan on loodud riigikantselei koordineerimisel koos ministeeriumide ja sidusrühmadega ning selle koostamisel on aluseks võetud nii eksperdirühma soovitused, ministeeriumide ettepanekud, arengukavad ja koalitsioonilepe kui ka avaliku konsultatsiooni käigus kogutud tagasiside.
Tegevusplaani loomisse on oma panuse ja sisendi andnud üle 80 erineva organisatsiooni, asutuse ja ettevõtte, kes on teinud ligi 1000 ettepanekut.
Kabinetinõupidamisel heakskiidu saanud tegevusplaan põhineb kolmel peamisel suunal – negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine, kaasaegse ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamine ning konkurentsivõimelise ja keskkonnahoidliku ettevõtluse arendamisele kaasa aitamine.
Kõiki neid kolme suunda arendatakse läbi kümne valdkonna – energeetika, kliimapoliitika, õiglane üleminek, ruumiloome ja hooned, elurikkus ja maakasutus, kestlik toidusüsteem, rohemajandus, transport ja liikuvus, ringmajandus ja jäätmed ning riigivalitsemine.
Kümne valdkonna peale on tegevusplaanis järgnevateks aastateks kavandatud 295 tegevust, nende seas nii õigusloomet, analüüse kui investeeringuid.
Rohereformi panustavateks toetusmeetmeteks suunatakse Euroopa Liidu toel plaani kohaselt järgnevatel aastatel vähemalt 2 miljardit eurot.
Rohereformi elluviimise aluseks on riigikogu poolt 2021. aastal vastu võetud pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“, millega on seatud eesmärk, et Eesti on 2050. aastaks konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik.
