Tänavu kevadsuvel valitsenud külm ilm ja järgnenud põud tegid palju kahju rohumaadele ning seetõttu jäi heinasaak kasinaks. Tagajärjeks on heina hinna hüppeline tõus, mis sunnib osa väiketootjaid toidupuuduse tõttu loomi maha müüma ja loomasöödaeksportijaid mahte vähendama.
Raplamaal Juurus taimekasvatuse, piimatootmise ning noorkarjakasvatusega tegelev Pae Farmer OÜ müüb maha 800 lihalooma, et lüpsiloomad nälga ei jääks.
Ettevõtte juhatuse liige Mikk Meinberg ütles ERR-ile, et heina on tänavu kahe kolmandiku võrra tavalisest vähem ning kui muidu on 200-kilogrammise heinarulli hind olnud 20 euro ringis ja vähemgi, siis nüüd müüakse seda Lätis 60 ja Eestis isegi saja euroga.
Kallimaks on läinud ka põhu ja silo hind, mis kerkis Meinbergi sõnul juba eelmisel aastal ning on praeguseks jõudnud üle-eelmise aasta 30-40 euro juurest rohkem kui saja euroni tonni eest.
“Lihtsalt rohukasvu ei ole. Vilja puhul samamoodi, põhku pole, terasaaki ka ei ole. Suures pildis on kõikjal vaakum,” nentis Meinberg, kelle sõnul on olukord andnud paljudele ettevõtetele surmahoobi. “Väiketootjaid läheb nagu seeni, panevad järjest kinni. Suured jõuavad kauem hingitseda.”
Loomasööda tootmisega tegeleva Golden Fields Factory toodangust 98 protsenti läheb ekspordiks Lähis-Itta. Ettevõtte arendusjuht Alo Alt ütles, et sellel aastal ei ole nad heina Eestist peaaegu saanudki, sest tänavu suvel on seda siinsel turul tavatult vähe. Ühel hektaril tekib saaki tavalisest mahust vaid 20-30 protsenti ja see on omakorda tingitud kahe taimekasvatuse seisukohalt halva faktori kokkusattumisest.
“Realiseerus täiuslik torm, et kevadel oli külm ja kuiv ehk põud sinna juurde. Oli isegi selliseid hetki, kus rohumaad said juunikuus öökülmadega pihta, mis pole väga tavapärane ja taimed läksid sellest veel täiendavasse stressi,” selgitas Alt.
Sihiks seatud heinakogusest pole kümnendikkugi kokku saadud
Golden Fields Factory on otsustanud, et ei lähe hinnatõusuga kaasa ja ostab sel aastal täpselt sama hinnaga nagu eelmisel aastal.
“Tegelikult on mingitel puhkudel olukord loomakasvatajate jaoks nii karm, et nad maksavad päris ulmelisi hindu ja tundus loogiline kogu selle ralliga mitte kaasa minna. Jäägu see ostmata ja proovime järgmiseks aastaks ellu jääda,” nentis Alt.
Ettevõte ostab suure osa heinast Rakverre Roodevälja tehasesse tarnituna ja hind jääb klassikalise püsirohumaa heina puhul, millest lihaveisekasvatajad huvituvad, vahemikku 95-105 eurot tonn. Mahud on tänavu väga palju väiksemad – loodeti koguda kümneid tuhandeid tonne heina, kuid tegelikult pole kogutud veel tuhandetki.
Rääkides sellest, miks Golden Fields keskendub eelkõige ekspordile, mitte kohalikule turule, nimetas Alt Eesti turu eripära: üheksal aastal kümnest on rohtu külluses ja keegi ei taha seda osta, sest saavad oma maadelt varud kätte. Ettevõtte loogika on üles ehitatud paljuski ülejääva materjali peale. Nimelt jäävad rannaniitudel ja luhtadel rullid metsa alla vedelema ja selle mädanema jätmise asemel pidaski ettevõte mõistlikuks seda hoopis eksportida.
Praeguseks on heinanappus ja kõrge hind Aldi hinnangul siiski leevenenud. Ta märkis, et poolteist-kaks kuud tagasi oli teema väga valus ja heinarulli hinnad kerkisid ulmeliseks, aga pärast seda, kui ilmad läksid vihmaseks, said põllumehed teise niite silo ära teha ja nüüd kasvab ka kolmanda niite rohi hästi. Lisaks on palju tonne silo tulemas maisipõldudelt ning kõik see on pinget kõvasti maha võtnud.
“Õnneks see probleem on kohalike loomakasvatajate jaoks juba mõnevõrra väiksem,” kinnitas ta.
Vähem on optimismi hobustele, veistele ja teistele rohusööjatele heina ja kuivsilo valmistava Soodevahe Agro juhatajal Martin Ellerveel, kelle sõnul pole kriis praeguseks veel läbi, hoolimata sellest, et teine ja kolmas niide tulevad paremad, sest suurim on esimene niide, mis annab kuni 50 protsenti kogu saagist.
Ta pidas positiivseks, et eksport annab heinale miinimumhinna, millest see allapoole ei lange. Varem oli tema sõnul Eestis heina ületootmine ja kohati tuli seda poolmuidu ära anda.
Soodevahe Agro on tõstnud hinda umbes 50 protsenti, küll aga kahtles Ellervee, kas nende meeletute hindadega, mida internetist leiab, keegi ka päriselt heina ostab.
Toidunappus võib viia tõukarjade kadumiseni
Pae Farmeri esindaja tõi välja, et ehkki kehva heinasaaki on varemgi olnud, muudab tänavuse olukorra eriti keeruliseks asjaolu, et kesine oli juba eelmise ja mõnede hinnangul isegi üle-eelmise aasta heinasaak, kuna need olid väga põuased suved.
“Asjad lihtsalt ei kasva. Meil oli ka enne reservi, siiani pole sööt otsa saanud, aga päris paljudel sai see otsa, veeti ühest Eesti otsast teise,” kirjeldas Mikk Meinberg. “Meil on nüüd ka nullis.”
Otsus lihaloomad maha müüa tulenes tema kinnitusel otseselt praegusest heinakriisist, sest selleta ei oleks seda sammu kindlasti veel astutud. Mure ei puuduta aga ainult Eestit, sest samasugune on olukord Lätis ja Leedus.
Juuli keskel pidas põllumajandus-kaubanduskoda sööda varumise teemal seminari, kus koja piimatoimkonna esinaine Pilleriin Puskar ütles, et tänavustest põuakahjudest toibumiseks kulub veel aastaid.
Tema sõnul on muutunud nii ärikeskkond kui ka ilmastik ja selleks, et edaspidi talveperiood üle elada, on üks võimalusi muuta taimede kooslust silos.
“Kindlasti tuleb jälgida, et meie karjad ei langeks alla kriitilise taseme ja praegu tuleb mõelda, milliseid söödaalternatiive meil on. Siiamaani oleme saanud mõelda, et meie sööt on baseerunud suuresti rohusilo peal ja maisisilo on number kaks, siis juba viimased paar aastat on näidanud, et maisisilo hakkab olema number üks ja kõrvale võiks panna teraviljasilosid, lutserni-odrasilosid ja allakülvid. Ka oleks loomasööda saamiseks tark teha lisakülve, et veel sügisel saaks loomadele anda rukkisilo,” ütles Puskar.
Seminaril tõdeti, et kõige raskemas olukorras on just loomakasvatajad, kuna söödanappus paneb neid raskete valikute ette. Veiste populatsioon on hakanud langema ja nii võib põud ja toidunappus viia tõukarjade kaotamiseni
