Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus Rahandusministeeriumi poole ja tõi enda hinnangul välja väga olulised ja põhimõttelised küsimused, millele tuleb leida vastus enne kui ministeerium hakkab koostama mootorsõidukimaksu seaduseelnõud.
Kaubanduskojale jääb siiski ebaselgeks, mis on plaanitava mootorsõidukimaksu eesmärk. Koda tõstatas küsimuse, kas Rahandusministeeriumi nägemuse kohaselt on mootorsõidukimaks keskkonna- või omandimaks ning soovib teada kui palju aitab mootorsõidukimaksu kehtestamine vähendada sõidukite CO2 heidet? Ühtlasi ootab kaubanduskoda vastust, miks tuleb vanade sõidukite lõpuni tarbimist eelistada uutele ja keskkonnasõbralikumatele sõidukitele ning kas riik plaanib teha muudatusi ühistranspordikorralduses, et veelgi rohkem soodustada ühistranspordi kasutamist? Nendele ja veel paljudele kaubanduskoja poolt tõstatatud küsimustele tuleb leida vastused enne kui ministeerium hakkab koostama mootorsõidukimaksu seaduseelnõud.
Eraldi vajaks analüüsimist seegi, milline mõju oleks maksul elanikkonna kihistumisele, kuna näiteks maapiirkondades võib laste osalemine huviringidest või -koolidest osutuda keerukamaks ning vähendada kokkuvõttes nende võimalusi eneseteostuseks tulevikus.
Hiljuti kaubanduskoja liikmesettevõtete seas läbi viidud automaksu küsitluse tulemus näitas, et 73 protsenti vastanutest on vastu või pigem vastu mootorsõidukimaksu kehtestamisele. Toodi välja, et mootorikütuste aktsiiside näol on juba täna mootorsõidukite maksustamine olemas ning see vastab väga hästi ka saastaja maksab printsiibile. Hetkel jääb mulje, et uue maksu kehtestamise peamine eesmärk on saada riigieelarvesse juurde ca 120 miljonit eurot, kuid keskkonnaalased eesmärgid on tagaplaanil. Samuti rõhutasid paljud, et plaanitav maks on keeruline, ebaõiglane ja läbipaistmatu.
„Hetkel ei ole selge, kas uue maksu eesmärk on täita keskkonna eesmärke või suurendada üksnes riigi maksutulusid ja sellises olukorras ei ole võimalik arutada plaanitava maksu detailide üle,” sõnas kaubanduskoja peadirektor Mait Palts ning lisas, et juhul kui eesmärk on saada lisaraha muude põhjendatud kulude katteks, tuleks selleks otsida sobivamaid lahendusi näiteks ka käibemaksu või tulumaksu raames ning argumenti, et teistes riikides selline maks on ja Eestis ei ole, ei saa võtta tõsiselt.
Kui Rahandusministeerium on andnud ammendavad vastused koja toodud küsimustele ja viinud läbi täiendavad analüüsid ning ka seejärel peab endiselt vajalikuks ja mõistlikuks mootorsõidukimaksu kehtestamist, siis peab kaubanduskoda oluliseks, et uus maks vastaks järgmistele põhimõtetele: maksustada tuleb üksnes aktiivses kasutuses olevaid sõidukeid ehk sõidukeid, millel on kehtiv liikluskindlustus, maksu kogumine võiks toimuda liikluskindlustuse kaudu ning see peaks olema sihtotstarbeline maks, mis on suunatud maanteetaristu hooldusesse ja arendusse või vähemalt vähem saastavamate liikumisvõimaluste edendamiseks.
Arvamuse avaldamine mootorsõidukimaksu
seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta
Lugupeetud Mart Võrklaev!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab
Rahandusministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust mootorsõidukimaksu
seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi: VTK) kohta.
Kaubanduskoja ca 3600 liikmesettevõtte seas läbi viidud küsitlus näitas, et 73 protsenti
vastanutest on vastu või pigem vastu mootorsõidukimaksu kehtestamisele. Toodi välja,
et mootorikütuste aktsiiside näol on juba täna mootorsõidukite maksustamine olemas
ning see vastab väga hästi ka saastaja maksab printsiibile. Lisaks tõid ettevõtted välja,
et neile jääb ebaselgeks, mis on VTK-s sisalduva mootorsõidukimaksu eesmärk. Hetkel
jääb mulje, et uue maksu kehtestamise peamine eesmärk on saada riigieelarvesse
juurde ca 120 miljonit eurot, kuid keskkonnaalased eesmärgid on tagaplaanil. Samuti
rõhutasid paljud, et plaanitav maks on keeruline, ebaõiglane ja läbipaistmatu.
Kokkuvõttes leiti, et VTK-s sisalduv kontseptsioon ei ole piisavalt hästi läbi mõeldud ning
enne otsuste tegemist, mida, kui palju ja kuidas maksustada, on vaja saada vastuseid
mitmetele olulistele küsimustele.
Järgnevalt toome välja meie hinnangul väga olulised ja põhimõttelised küsimused,
millele tuleb leida vastus enne kui ministeerium hakkab koostama mootorsõidukimaksu
seaduseelnõud. Lisaks pakume välja mõned põhimõtted, millele peaks uus maks
kindlasti vastama, kui Rahandusministeerium otsustab täiendavate analüüside järel, et
uue maksu kehtestamine on vältimatu ja hädavajalik samm. Meie hinnangul see siiski
vältimatu ei ole ning argumenti, et teistes riikides selline maks on ja Eestis ei ole, ei saa
võtta tõsiselt. Samuti on võimalik riigieelarvesse koguda maksutulu ka alternatiivsete
vahenditega.
1. Küsimused mootorsõidukimaksu seaduseelnõu VTK kohta
1.1. Mootorsõidukimaksu eesmärk
Kaubanduskojale jääb ebaselgeks, mis on plaanitava mootorsõidukimaksu eesmärk. Kui
tegemist oleks keskkonnamaksuga, siis tavalise arusaama kohaselt tähendaks see
seda, et mida suurema negatiivse keskkonnamõjuga on sõiduk, seda kõrgem on maks.
Kui tegemist oleks omandimaksuga, siis oleks kõrgemalt maksustatud sõidukid, mille
ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY / ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО – ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА
TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REG NO 80004733 / TEL: +372 604 0060 / KODA@KODA.EE / WWW.KODA.EE / WWW.ENTERPRISEEUROPE.EE
hind on kõrgem. VTK-s kirjeldatud mootorsõidukimaksu idee ei vasta otseselt
keskkonnamaksu ega ka omandimaksu peamisele tunnusele. Selgust ei suurenda ka
VTK, sest VTK-s (lk 1) on toodud välja, et mootorsõidukimaksu eesmärk on kehtestada
Eestis sõidukitele suunatud keskkonnamaks, kuid teises kohas on (lk 2) kirjas, et
tegemist on omandimaksuga.
Kaubanduskoja küsimus:
Kas Rahandusministeeriumi nägemuse kohaselt on mootorsõidukimaks
keskkonnamaks või omandimaks? Palun selgitage oma vastust lähemalt.
1.2. Maksu kehtestamise oodatavad tulemused
VTK-s ei ole konkreetselt ehk numbriliselt välja toodud, milliseid mõõdetavaid tulemusi
ootab Rahandusministeerium mootorsõidukimaksu kehtestamisest. VTK-s (lk 31) on
üksnes riigi maksutulude osas konkreetsemalt välja toodud, et maksu kehtestamise
fiskaalne mõju on ca 120 miljonit eurot aastas rakendumise esimesel täisaastal. Lisaks
on VTK-s (lk 30) veel kirjas, et mootorsõidukimaksu kehtestamise mõjul väheneb Eesti
autopark 1–2% võrra. Samas jääb selgusetuks, kas vähenemine toimub näiteks ühe või
kümne aasta jooksul. Muude eesmärkide puhul ei ole oodatavat tulemust konkreetselt
välja toodud. Samuti pole selge, milliste sõidukite osas vähenemist planeeritakse –
vanemate, uuemate, liikluses osalevate või amortiseerunute jne. Näiteks puuduvad
numbrid selle kohta, kui palju väheneb mootorsõidukimaksu rakendumisel CO2-heide ja
kui palju suureneb keskkonnasõbralikumate sõidukite kasutamine. Kui tegemist oleks
keskkonnaalase maksuga, siis oleks selliste eesmärkide kirjeldamine elementaarne.
Kaubanduskoja küsimused:
Millised on mootorsõidukimaksu kehtestamise oodatavad tulemused
numbriliselt? Eelkõige peame oluliseks, et Rahandusministeerium toob välja
numbrilised eesmärgid järgmiste VTK-s (lk 1-2) välja toodud mootorsõidukimaksu
kehtestamise eesmärkide kohta:
• Kui palju aitab mootorsõidukimaksu kehtestamine vähendada sõidukite
CO2 heidet?
• Kui palju suurendab uue maksu kehtestamine keskkonnasõbralikumate
sõidukite kasutamise osakaalu?
• Kui palju aitab maksu kehtestamine vähendada autostumist?
• Kui palju aitab maksu kehtestamine soosida vanade sõidukite lõpuni
tarbimist?
• Milline oleks maksu mõju uute, turvalisemate ja väiksema keskkonnaalase
jalajäljega autode kasutusse võtmisele?
1.3. Vanade sõidukite lõpuni tarbimise soosimine
VTK-s on korduvalt (lk 1, 7) rõhutatud, et uue maksu kehtestamise eesmärk on soosida
ka vanade sõidukite lõpuni tarbimist, sest see on keskkonnale ja majandusele tervikuna
kasulikum.
Kaubanduskoja küsimused:
ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY / ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО – ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА
TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REG NO 80004733 / TEL: +372 604 0060 / KODA@KODA.EE / WWW.KODA.EE / WWW.ENTERPRISEEUROPE.EE
Miks tuleb vanade sõidukite lõpuni tarbimist eelistada uutele ja
keskkonnasõbralikumatele sõidukitele? Kui vanade sõidukite lõpuni tarbimine on
keskkonnale kasulikum, siis kas Eesti võiks keskkonnaalaseid eesmärke
arvestades kasutusele võtta lahenduse, kus siin kasutatakse üksnes teiste riikide
vanu sõidukeid, et neid siis Eestis kuni nende kasuliku eluea lõpuni kasutada?
Kas vanade sõidukite lõpuni kasutamise soosimise osas on hinnatud ka
võimalikke kõrvalmõjusid? Näiteks seda, kuidas mõjub see liiklusturvalisusele või
otsesele keskkonnamõjule, tulenevalt sellest, et uutele autodele kehtestatud
keskkonnaalased või turvalisuse nõuded on kordades karmimad. Kui vastavaid
mõjusid on hinnatud, siis millisele tulemusele jõuti?
1.4. Soodustused vanematele sõidukitele
Mootorsõidukimaksu kehtestamise üks eesmärk on suurendada
keskkonnasõbralikumate sõidukite kasutamise osakaalu. Samas näevad VTK-s
sisalduvad kaks alternatiivset mudelit ette, et mootorsõidukimaks hakkab vähenema
sõidukite osas, mis on vanemad kui viis aastat.
Kaubanduskoja küsimused:
Kas ja kuidas on soodustuste kehtestamine vanematele sõidukitele kooskõlas
CO2 heite vähendamise eesmärgiga? Milline on mootorsõidukimaksu
kehtestamise mõju Eesti autopargi keskmisele vanusele, kui mootorsõidukimaksu
vanuse komponent on kõige suurem kuni viis aastat vanadel sõidukitel?
1.5. Vähem saastavamate liikumisvõimaluste kasutamine
Mootorsõidukimaksu kehtestamise üks eesmärk on mõjutada inimesi kasutama vähem
saastavamaid transpordivahendeid ja -viise ning vähendada autostumist. Selle eesmärgi
saavutamine eeldab, et hakatakse kasutama senisest keskkonnasõbralikumaid
sõidukeid, sõidukid asendatakse ühistranspordiga või hakkavad inimesed rohkem jala
käima või kasutama muid ühistranspordist keskkonnasõbralikumaid liikumisvahendeid.
Kaubanduskoja küsimused:
Kas Rahandusministeeriumil on teavet selle kohta, kui paljudel isikutel on
võimalik mootorsõidukimaksu alla mineva sõidukiga sõitmist asendada
ühistranspordiga selliselt, et ka ühistranspordi kasutades on võimalik soovitud
teekonda läbida mõistliku aja jooksul? Kas mootorsõidukimaksu kehtestamisel
plaanib riik teha muudatusi ühistranspordikorralduses, et veelgi rohkem
soodustada ühistranspordi kasutamist? Kui jah, siis millised muudatused on
plaanis teha? Milliste muude meetmete abil plaanib riik vähendada
maanteetranspordi CO2 heidet?
Milline oleks maksu kehtestamise mõju inimeste tööhõivele ja võimalustele leida
tööd eelkõige maapiirkondades, kus autot kasutatakse väga sageli tööle
sõitmiseks, sest teised alternatiivid sisuliselt puuduvad?
Eraldi vajaks analüüsimist seegi, milline mõju oleks maksul elanikkonna
kihistumisele, kuna näiteks maapiirkondades võib laste osalemine huviringidest
või -koolidest osutuda keerukamaks ning vähendada kokkuvõttes nende
võimalusi eneseteostuseks tulevikus.
ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY / ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО – ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА
TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REG NO 80004733 / TEL: +372 604 0060 / KODA@KODA.EE / WWW.KODA.EE / WWW.ENTERPRISEEUROPE.EE
1.6. Mootorsõidukimaksu poliitilised eesmärgid
VTK-s (lk 14) on kirjas, et mootorsõidukimaksu mudelid tuginevad sõiduki CO2 g/km
eriheitele või mootori võimsusele. Mõlemaid on lisanäitajatega eristatud, et saavutada
mootorsõidukimaksu poliitilisi eesmärke.
Kaubanduskoja küsimus:
Millised on mootorsõidukimaksu poliitilised eesmärgid?
1.7. Mootorsõidukimaksust laekuva maksutulu kasutamine
VTK (lk 31) kohaselt prognoosib Rahandusministeerium, et maksu kehtestamise
fiskaalne mõju on ca 120 miljonit eurot aastas rakendumise esimesel täisaastal.
Kaubanduskoja küsimus:
Milliste riigieelarveliste kulutuste katteks läheb mootorsõidukimaksust laekuv
maksutulu?
1.8. Registreerimismaks
VTK (lk 29) kohaselt tuleb registreerimismaksu tasuda sõiduki esmasel registrisse
kandmisel. Diskrimineeriva maksustamise vältimiseks tuleb alates seaduse jõustumisest
tagada, et kõigi sõidukite väärtuses, mis kantakse uue kandega liiklusregistrisse või mis
müüakse omanikuvahetusega, sisalduks registreerimismaks.
Kaubanduskoja küsimused:
Kas saame õigesti aru, et mootorsõidukimaksu kehtestamisel tuleb ühekordselt
maksta registreerimismaksu ka nende sõidukite pealt, mis juba on Eestis
liiklusregistris, kuid mille osas toimub omanikuvahetus pärast
mootorsõidukimaksu rakendumist? Kas registreerimismaksu tuleb maksta ka
olukorras, kus vastutav kasutaja saab sõiduki omanikuks, näiteks ostab sõiduki
liisinguandjalt välja, kuid liisinguandja ei ole varasemalt registreerimismaksu
tasunud? Kui suur on Rahandusministeeriumi hinnangul risk, et
registreerimismaksu kehtestamisel jätavad isikud omanikuvahetuse
liiklusregistris registreerimata, et mitte maksta registreerimismaksu? Kuidas
plaanib riik seda riski maandada?
1.9. Mootorsõidukimaksu maksja
VTK-s (lk 15) on toodud välja üldine põhimõte, et mootorsõidukimaksu tasumise
kohustus on isikul või ettevõttel, kes on kantud Eesti liiklusregistrisse selle sõiduki
omanikuna. Seega kui Eesti teedel sõidab näiteks Tšehhi või Leedu numbrimärgiga
sõiduk, siis selle sõiduki pealt ei tule Eestis maksta registreerimismaksu ega ka igaaastast sõidukimaksu.
Kaubanduskoja küsimused:
Kui suur on Rahandusministeeriumi hinnangul risk, et mootorsõidukimaksu
kehtestamisel hakkab Eesti teedel veelgi rohkem sõitma Tšehhi, Leedu või mõne
teise liikmesriigi registrisse kantud sõidukeid, et vältida Eestis
ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY / ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО – ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА
TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REG NO 80004733 / TEL: +372 604 0060 / KODA@KODA.EE / WWW.KODA.EE / WWW.ENTERPRISEEUROPE.EE
mootorsõidukimaksu tasumise kohustust? Kuidas plaanitakse seda riski
maandada?
Osundame, et juba täna on välisriigis registreeritud, kuid püsivalt Eestis sõitvate
mootorsõidukite hulk kasvanud, suurendades maksude tasumata jätmise riski.
1.10. Lihtsuse põhimõte
VTK-s (lk 2) sisalduvad põhimõtted, millele peaks vastama mootorsõidukimaks. Ühe
põhimõttena on kirjas, et maks peab olema lihtne ehk nii väheste erisustega kui võimalik
ning arusaadava valemi alusel arvutatav maksukohustus. VTK-s on välja toodud kaks
alternatiivset maksumudelit, kusjuures mõlema puhul on välja toodud maksu arvutamise
valem registreerimismaksu ja iga-aastase maksu kohta. Näiteks esimese mudeli
registreerimismaksu kohta on VTK-s (lk 17) toodud välja järgmine valem:
„Registreerimismaks leitakse sõiduki võimsuse, tühimassi ja vanuse põhjal, millele
lisandub baasosa.
Baasosa: 300€
CO2 komponent: 0–100 g/km = 1€/g
100–300 g/km = 1–25€/g (progressioon 10 g sammudega)
300+ g/km = 25€/g
Tühimassi komponent: 0–1200 kg = 10€/100kg
1200–3500 kg = 10–50€/100kg (progressioon 50 kg
sammudega)
Vanuse komponent: 1–5 a 100%
5–15 a 100–10% (regressioon 1 a sammudega)
15–20 a 10%
20+ a 0%
Kaubanduskoja küsimus:
Kas VTK-s sisalduvad mootorsõidukimaksu kehtestamise valemid, nii mudel A kui
ka mudel B osas, on Rahandusministeeriumi hinnangul nii ettevõtete kui ka
inimeste jaoks lihtsasti arusaadavad? Mille alusel leiti, et väljapakutud on
võimalikest alternatiividest lihtsaimad?
1.11. Eesti autopargi CO2 heide
VTK-s (lk 1) on toodud välja, et Eesti autopark on CO2 heite järgi peaaegu Euroopa
kõige saastavam.
Kaubanduskoja küsimused:
Kas Eesti autopargi CO2 heite arvutamisel on aluseks võetud kõik Eesti
liiklusregistrisse kantud sõidukid või on arvutuste tegemisel arvestatud üksnes
aktiivses kasutuses olevate sõidukitega? Kui arvesse on võetud ka automaatselt
peatatud kandega sõidukeid, siis milline oleks Eesti autopargi CO2 heide üksnes
aktiivses kasutuses olevate sõidukite osas ning milline oleks selle näitaja alusel
Eesti positsioon Euroopa riikide võrdluses?
1.12. Registreerimismaksu tagastamine
ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY / ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО – ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА
TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REG NO 80004733 / TEL: +372 604 0060 / KODA@KODA.EE / WWW.KODA.EE / WWW.ENTERPRISEEUROPE.EE
Hetkel ei selgu VTK-st, kuidas toimub mootorsõiduki registreerimismaksu tagastamine,
kui sõiduk müüakse välisriiki. VTK-s (lk 28) on üksnes kirjas, et proportsionaalse
tagastamise analüüs on pooleli. Kaubanduskoja hinnangul on registreerimismaksu
tagastamine oluline mootorsõidukimaksu komponent ning see peab olema selgelt
reguleeritud. Registreerimismaksu tagastamine on oluline motivaator, et vahetada
saastavam sõiduk vähemsaastavama sõiduki vastu. Näiteks võiks mootorsõidukimaksu
rakendumisel kehtida põhimõte, et kui sõiduk, mille pealt on registreerimismaks
makstud, müüakse välisriiki, siis tagastab riik müüjale registreerimismaksu samas
suuruses nagu müüja oleks pidanud maksma riigile registreerimismaksu, kui ta oleks
sama sõiduki välisriigist Eestisse toonud.
Kaubanduskoja küsimus:
Kas ja kuidas hakkab toimuma registreerimismaksu tagastamine, kui sõiduk, mille
pealt on tasutud registreerimismaks, müüakse välisriiki? Kas on analüüsitud
võimalust, et eelmise auto soetamisel tasutud registreerimismaks tagastatakse
juhul, kui isik soetab järgmisena väiksema keskkonnalase jalajäljega sõiduki?
1.13. Mootorikütuste aktsiis
VTK-s (lk 15) on kirjas, et mootorikütuste madalal aktsiisil on mitmeid põhjusi. Sellest
lausest järeldame, et Rahandusministeeriumi hinnangul on Eestis mootorikütuste aktsiis
madal. Kaubanduskoda ei nõustu sellega. Bensiini aktsiis on Eestis 0,563 senti liitri
kohta ning sellest madalam on aktsiis koguni 17 ELi liikmesriigis. Diislikütuse aktsiis on
Eestis hetkel 0,372 senti liitri kohta ja Eestist madalam aktsiis on hetkel 9 liikmesriigis,
kuid arvestades, et diislikütuse aktsiis tõuseb alates 1. maist 2024 ja järgnevatel aastatel
veelgi, siis mootorsõidukimaksu kehtestamise ajal on juba rohkemates riikides madalam
diislikütuse aktsiis kui Eestis.
Kaubanduskoja küsimus:
Millest lähtuvalt on Rahandusministeerium jõudnud järeldusele, et Eestis on
mootorikütuste aktsiis madal?
2. Ettepanekud mootorsõidukimaksu kontseptsiooni kohta
Kui Rahandusministeerium on andnud ammendavad vastused eelpool toodud
küsimustele ja viinud läbi täiendavad analüüsid ja peab seejärel endiselt vajalikuks ja
mõistlikuks mootorsõidukimaksu kehtestamist, siis Kaubanduskoda peab oluliseks, et
uus maks vastaks järgmistele põhimõtetele.
2.1. Maksustada tuleb üksnes aktiivses kasutuses olevaid sõidukeid
Kui VTK näeb ette, et mootorsõidukimaks rakendub kõikidele Eesti liiklusregistrisse
kantud sõidukitele, siis Kaubanduskoja hinnangul on mõistlik maksustada üksnes neid
sõidukeid, mis on aktiivses kasutuses ehk sõidukeid, millel on liikluskindlustus. See
tähendab, et maksustama ei peaks liiklusregistrisse kantud, kuid ajutiselt või
automaatselt peatatud sõidukeid. Meie hinnangul ei ole õiglane maksustada näiteks
romusid ja hobisõidukeid võrdselt teiste sõidukitega, mida kasutatakse teedel
ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY / ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО – ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА
TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REG NO 80004733 / TEL: +372 604 0060 / KODA@KODA.EE / WWW.KODA.EE / WWW.ENTERPRISEEUROPE.EE
igapäevaselt. See ei ole kooskõlas mootorsõidukimaksu keskkonnaeesmärkidega. VTKs (lk 15) on toodud välja, et sõidukitel on tõestatud negatiivne välismõju, milleks on
heitmed, materjalikulu ja muu saaste tootmisel; heitmed kasutamisel; sõltuvus
energiatoodetest; ummikud, ajakulu; õnnetused, rasvumine; müra. Kui sõidukit ei
kasutata, siis ei kaasne sellega eelpool nimetatud negatiivset välismõju, välja arvatud
sõiduki tootmisega kaasnenud mõju. Seetõttu ei ole mõistlik maksustada sõidukeid,
mida ei kasutata. Näiteks kui isik kasutab hobisõidukit üksnes kolmel suvekuul ja selleks
ajaks on sõlmitud ka liikluskindlustus, siis sellisel juhul tuleks iga-aastast maksu tasuda
üksnes kolme kuu, mitte kogu aasta eest.
Kaubanduskoja ettepanek:
Kui Rahandusministeerium peab jätkuvalt vajalikuks mootorsõidukimaksu
kehtestamist, siis tuleb maks kehtestada üksnes nendele Eesti liiklusregistrisse
kantud sõidukitele, mis on aktiivses kasutuses ehk sõidukitele, millel on kehtiv
liikluskindlustus.
2.2. Maksu kogumine liikluskindlustuse kaudu
Kaubanduskoda palub kaaluda ka ettepanekut, et maksu tasumine võiks toimuda
liikluskindlustuse kaudu. See tähendab, et kindlustusandja lisaks vastava maksu
kindlustusmaksele ning kindlustusandja kannaks seejärel kliendi eest vastava
mootorsõidukimaksu summa riigile. Kui isik ei tasu kindlustusandjale vajalikku summat,
siis ei saa ta ka liikluskindlustust. Selline lahendus tagab, et isikud on motiveeritud
mootorsõidukimaksu tähtaegselt tasuma ning sellise lahendusega ei kaasneks suuri
maksu administreerimisega seotud kulusid.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume kaaluda lahendust, kus maksu kogumine toimub liikluskindlustuse kaudu.
2.3. Mootorsõidukimaksu sihtotstarve
Oleme saanud mitmetelt liitudelt ja paljudelt ettevõtetelt tagasisidet, et kui
mootorsõidukimaks tuleb, siis peab see olema sihtotstarbeline maks, mis on suunatud
maanteetaristu hooldusesse ja arendusse või vähemalt vähem saastavamate
liikumisvõimaluste edendamiseks. Seega mootorisõidukimaksust laekuv täiendav
maksutulu peaks olema täiendav rahastus maanteetaristu jaoks, mitte üldiselt
riigieelarve kulude katteks. Juhul kui eesmärk on saada lisaraha muude põhjendatud
kulude katteks, tuleks selleks otsida sobivamaid lahendusi näiteks ka käibemaksu või
tulumaksu raames.
Kaubanduskoja ettepanek:
Kui ministeerium läheb mootorsõidukimaksu kehtestamise ideega edasi, siis peab
tegemist olema sihtotstarbelise maksuga maanteetaristu jaoks või vähem
saastavamate liikumisvõimaluste edendamiseks.
Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja tagasisidet arvesse võtta.
ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY / ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО – ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА
TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REG NO 80004733 / TEL: +372 604 0060 / KODA@KODA.EE / WWW.KODA.EE / WWW.ENTERPRISEEUROPE.EE
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirekto
