Juulis langesid korterite üürihinnad aastatagusega võrreldes pea neli protsenti, kuid kinnisvarafirmade hinnangul on tegu pigem tavapärase statistilise kõikumisega ning pole näha, et tegu oleks jätkuva hinnalangusega.
Statistikaameti andmetel langesid üürihinnad juulis 3,7 protsenti ning üldise hinnatõusu seas tundub see erandlik. Kinnisvaraturu asjaosalised ei kipu hinnalangust üle tähtsustama ning firmade enda statistika ei pruugi hinnalangust üldse näidata.
1Partner Kinnisvara tegevjuht Martin Vaher ütles ERR-ile, et nende maaklerite andmete järgi üürihinnad langenud ei ole. “Saan seda kinnitada ka isiklikult, sest juhime ka oma klientide korterite üürikinnisvaraportfelli ning seal hinnalangust märgata ei ole,” ütles ta.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman märkis, et ka statistikaameti välja käidud 3,7-protsendine langus ei ole midagi põhjapanevat, sest hindu mõjutavaid tegureid on mitu ning kord mõjutab statistikat rohkem üks tegur, kord teine.
“See võib natuke sõltuda üürile antavate varade struktuurist ja ka sellest, millises asukohas kui palju pakutakse, ja andmetest, mis on (statistika) aluseks võetud. Seda 3,7 protsenti ma ei üle- ega alatähtsustaks mingil moel,” lausus Sooman.
Vaher lisas, et viie- kuni kümneprotsendine üürituru kõikumine aastasiseselt on täiesti normaalne.
Sõjapagulased viisid hinnad üles, siis järgnes langus
Soomani sõnul on alates eelmise aasta lõpust toimunud üüriturul rahunemine ja “turbulentsi praegu pole”.
“Lihtsalt vahepeal läksid üürihinnad hästi kõrgeks, ja siis tulid alla tagasi. Aga süvenevat üürihindade languse trendi ei ole,” ütles ta.
Vahteri sõnul toimus mullu kiire üürihindade tõus pärast Ukraina sõjapõgenike saabumist. “Ukraina sõja alguses üürikinnisvaraturg boom’is ning üürid kasvasid umbes 20 protsenti ning mõne aja pärast turg rahunes, kuid hinnad oluliselt ei langenud. Kui, siis eelmisel sügisel umbes viis protsenti,” lausus ta.
Soomani sõnul on praegu korterite üüriturul korralik pakkumine ning see tase on sama, mis koroonapandeemia eelsel ajal. See on ka üks tegureid, mis hindu tõusmast hoiab.
“Kui vaatame Tallinna, siis on üürikortereid põhimõtteliselt sama palju, kui koroonapandeemia eel, 1300 millegagi. Vahepeal olnud kõvasti tõuse ja mõõnasid, Ukraina põgenikud tõmbasid turu puhtaks,” lausus ta.
Tartus on Soomani sõnul praegu pakkumisi 15 protsendi võrra rohkem kui pandeemiaeelsel ajal, kuid see muutub augustiga, ses eelkõige Tartus mõjutavad üüriturgu uued üliõpilased, kes endale üürikorterit otsivad.
Kust saab statistikaamet üürituru andmed?
See, kust ja kuidas statistikaamet infot kogub, on oluline, sest korterite üürituru hinnad on ka üks tarbijahinnaindeksi komponente.
Vahteri sõnul pole tal aimugi, kuidas statistikaamet andmeid kogub ja kuidas kuiseid näitajaid arvutab. 1Partner tema sõnul oma andmeid ametile ei edasta, oma statistikat siiski koostatakse. “Ei oska kommenteerida, kust statistikaamet seda saab,” lausus ta.
Soomani teada kinnisvarafirmad oma andmeid statistikaametile siiski saadavad. Kuivõrd Eesti üüriturg pole väga suur, kipuvad kuiseid keskmisi hindu mõjutama erinevad tegurid.
“Kinnisvarafirmad küll saadavad statistikaametile infot, aga sellegipoolest see (statistika) kõikumine on üsna suur. See (keskmine hind) sõltub, mis parajasti näppu jääb,” lausus ta.
Statistikaameti esindaja ütles ERR-ile, et nemad koguvad korterite üürituru andmeid hoopiski kinnisvaraportaalidest.
“Tarbijahinnaindeksi koostamisel kasutatakse Tallinna ja Tartu ühe- ja kahetoaliste korterite üürihindu, kus eksisteerib reaalne üüriturg ja üüride hinnad on võrreldavad,” lausus statistikaameti analüütik Märt Umbleja.
Elamute üürituru andmeid statistikaamet ei kogu, kuna üürile antavate elamute üürihinnad ei ole kuust kuusse võrreldavad, lisas ta.
Err.ee