Halvimate prognooside kohaselt ähvardab lähiaastatel toimuda Atlandi ookeani mereveeringluse aeglustumine ja isegi täielik kokkuvarisemine. Mis juhtub, kui Atlandi ookeani põhjaosas domineeriv Golfi hoovus tõesti peatub? MTV uudistele kommenteeris olukorda Soome ilmateenistuse teadur.
Ajakirjas Nature Communications avaldatud uuringu autorite hinnangul kukub nn Atlandi termohaliinringlus (Amoc), mille osa on Golfi hoovus, kokku aastatel 2025–2095, tõenäolisemalt praeguse aastatuhande keskel. Teisipäeval kirjutas sellel teemal teiste seas ka Briti väljaanne Guardian.
Teadlaste sõnul oleks Atlandi ookeani piirkonna merevee temperatuuri ja soolsuse erinevustest põhjustatud tsirkulatsiooni Amoci kokkuvarisemisel laastavad tagajärjed kogu maailmas. Näiteks Golfi hoovuse peatumine suurendaks Euroopas torme ja tooks kaasa temperatuuri alanemise.
Nüüdseks valminud uuring põhineb kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemisel. Kui heitkogused hakkavad langema, nagu sihib praegune kliimapoliitika, oleks inimkonnal rohkem aega püüda hoida globaalset temperatuuri allpool Amoci stagnatsiooni murdepunkti.
Soome ilmateenistuse teadur Simo Siiriä ütleb, et muretsemiseks pole veel põhjust, kuid märgib, et uuringu veamarginaalid on suured. Kuna otsesed mõõtmistulemused on kättesaadavad vaid suhteliselt lühikese aja kohta, põhinevad mudelid asendusallikatest saadud andmetel.
Selle uuringu jaoks tehtud mudel ütleb, et selline suur muutus (ookeani hoovustes) võib toimuda aastatel 2025–2095. Kuid pole põhjust karta, et see tsükkel kahe aasta pärast täielikult peatub.
Teadlane hindab võimaliku seisaku mõjusid ookeanihoovuste rolli kaudu.
Täpsemalt võrdsustavad need hoovused soojust Maal, st toovad lõunast põhja sooja vett, mis soojendab põhja ja jahutab veidi lõunat. Kui see peaks lõppema, siis see soojendav mõju kaoks meie jaoks. Põhimõtteliselt tähendaks see, et meie tingimused oleksid palju lähedasemad sellele, mis nad on Gröönimaal, räägib Siiriä.
Siiriä sõnul peaksid Soome oludega harjunud taimed ja loomad ära liikuma või kaduma. Vastavalt juhtuks sama ka lõunas, kus voolu peatudes soojeneks ilm rohkem, aga vastupidisel põhjusel.
Kui selline muutus tõesti juhtub, on peamine põhjus kliimamuutus, ütleb Siiriä. Samuti on selgeid märke voogude aeglustumisest.
Uuringud näitavad üsna selgelt, et see [Atlandi ookeani termohaliinne ringlus] on viimasel ajal aeglustunud. Otseste mõõtmiste põhjal seda veel järeldada ei saa, kuid üldine konsensus on, et viimastel aastatel on see aeglustunud. Ja ma ütleks, et selle peamiseks põhjuseks on kliima soojenemine, nendib ta.
Siiriä ütleb, et süsinikuheitmete väljajuurimine vähendab ka Amoci kokkukukkumise ohtu, kuigi kliimamuutusi ei saa enam täielikult peatada.
Iga asi, mida tehakse kliimamuutuste pidurdamiseks, vähendab eesseisvaid karme tagajärgi. Ütleksin, et kliimamuutuste piiramiseks tasub kasutada olemasolevaid võimalusi, lisab Siiriä.
Taani teadlaste Peter ja Susanne Ditlevseni uurimistöös uuriti merepinna vee temperatuuri muutusi alates 1870. aastast ja kohandati andmed süsteemiga, mis modelleerib hoovuste pöördepunkte. Teadlased märgivad aga, et nende meetodit tuleks siiski kontrollida. Samuti ei välista nad võimalust, et vaatamata leidudele võib prognoositud hoovuste kokkuvarisemine olla vaid osaline ja mitte täielik, nagu mõned mudelid viitavad.
Kuigi uuringus kasutatud meetodite ja andmete osas on teadlaste seas olnud lahkarvamusi, ühendab paljusid teadlasi mure isegi Amoci hinnangulise kokkuvarisemise pärast, kirjutab Guardian.
Amoci murdepunkti osas on endiselt suur ebakindlus, kuid uued uuringud lisavad tõendeid selle kohta, et see on palju lähemal kui arvasime. Üks uuring pakub piiratud tõendeid, kuid kui mitu lähenemisviisi on jõudnud sarnastele järeldustele, tuleb seda võtta väga tõsiselt, eriti kui me räägime riskist, mida me tõesti tahame 99,9% kindlusega välistada. Nüüd ei saa me isegi välistada, et lähema kümnendi või paari jooksul võib toimuda pöördepunkt, kommenteeris Guardianile Saksa Potsdami ülikooli professor Stefan Rahmstorf.
